Kokkuvõte:
- Trump jääb alistumisnõude juurde, öeldes seda värskelt Axiosele, kuid kohandades sõnumit varasemaga võrreldes veidi: “Tingimusteta alistumine võib olla see, kui [iraanlased] sellest teatavad. Aga see võib juhtuda ka siis, kui nad ei saa enam võidelda, sest neil pole kedagi ega midagi, kellega võidelda.”
- Trumpi eeldatav ajakava operatsiooni “Epic Fury” kohta: WH pressisekretär Leavitt: “Neli kuni kuus nädalat.” Ja Leavitt täpsustab Trumpi sõnumit veelgi… operatsioonid jätkuvad seni, kuni “Iraan ei saa enam kujutada endast ohtu USA-le ja meie vägedele Lähis-Idas”.
- Sõda algab seitsmendat päeva, kui Iraani president Masoud Pezeshkian ütles, et mitu riiki on alustanud vahenduspüüdlusi konflikti lõpetamiseks USA ja Iisraeliga, rõhutades samal ajal, et läbirääkimistel tuleb vastamisi seista nendega, kes “selle konflikti süütasid”.
- CENTCOMi ülem admiral Brad Cooper: “Iraani terrorirežiim on rünnanud 12 erinevat riiki ja jätkab tsiviilelanike tahtlikku sihtimist kogu Lähis-Idas. Eile õhtul tulistasid Iraani väed Bahreini tsiviilelanike ja elamurajoonide pihta seitse ründedrooni. See… ei jää vastuseta…”
- Wapo toob esile, et Ft. Bragg (Ft Liberty) tühistas õppused, väed on ootel: USA armee tühistas järsult 82. õhudessantdiviisi peakorteri suure õppuse, mis õhutab spekulatsioone, et kiirreageerimisüksus võidakse USA konflikti Iraaniga laienedes Lähis-Itta paigutada.
- Iraan: France24: ELi “legitiimne” sihtmärk, kui Iraan sõtta astub
- Ägedad lahingud jätkuvad ning Teheran kogeb seni intensiivseimat pommitamist, sealhulgas rünnakuid võtmetähtsusega valitsuspiirkondade lähedal; Iisraeli sõnul tähistavad rünnakud sõja “uut faasi”.
- Trump lükkab läbirääkimised tagasi Teherani teadete valguses, mille kohaselt pakkusid välisriigid vahendust, kuulutades, et “kokkulepet ei tule peale tingimusteta alistumise” ning vihjates, et Iraan võib hiljem USA heakskiidul valida uue juhi.
- Globaalsed tagajärjed süvenevad: Brenti nafta futuuride hind tõuseb umbes 90 dollarini, Pärsia lahe energiavood seisavad silmitsi katkestustega, Venemaa väidab, et nõudlus tema energia järele kasvab ja aruanded näitavad, et Moskva võib anda Iraanile luureandmeid USA sõjaliste rajatiste kohta piirkonnas.
- Katari uudisteagentuur teatas energeetikaministrile viidates, et käimasolev sõda sunnib Pärsia lahe riigid mõne päeva jooksul energia tootmise ja ekspordi peatama.
- Iisraeli ametnik tunnistab, et Hezbollah liitus konfliktiga ootamatu intensiivsusega. Iisraeli sõjavägi: Viis Iisraeli kaitseväe sõdurit said Hezbollahi raketirünnakus Beiruti pommitamisel raskelt haavata.
- President Trump ütles, et maavägede saatmine Iraani oleks “aja raiskamine“.
- Hiina abi kahtluse all CNN-i vahendusel: USA-l on ka luureandmeid, mis viitavad sellele, et Hiina võib valmistuda Iraanile rahalise abi, varuosade ja raketikomponentide pakkumiseks, ütlesid kolm asjaga tuttavat inimest, kuigi Peking on seni sõjast eemale hoidnud – kuigi see sõltub suuresti Iraani naftast ja on väidetavalt avaldanud Teheranile survet, et see võimaldaks laevadel ohutult läbida Hormuzi väina.
- Iraani ballistiliste rakettide sihtmärgid Iisraelile näitavad aeglustumise märke, kuid Tel Avivis ja mujal on dokumenteeritud tõsiseid kahjustusi ning Iisraeli tsiviil- ja sõjaväelaste kaotusi. Viimastel päevadel pole Pentagon saanud uudiseid USA kaotuste kohta, mille kohaselt on hukkunud 6 sõdurit ja paljud on raskelt haavatud.
* * *
Sõda on alanud seitsmendat päeva, kuid diplomaatilisel teel toimuva sekkumise osas võib siiski olla lootusekiir, kuna Iraani president Masoud Pezeshkian andis reedel mõista, et mitu riiki on alustanud vahenduspüüdlusi sõja lõpetamiseks Ameerika Ühendriikide ja Iisraeliga, kuid rõhutab, et läbirääkimistel tuleb vastamisi seista nendega, kes konflikti alustasid. „Mõned riigid on alustanud vahenduspüüdlusi. Olgem ausad: me oleme pühendunud püsivale rahule piirkonnas, kuid me ei kõhkle oma rahva väärikuse ja suveräänsuse kaitsmisel,“ kirjutas Pezeshkian X-ile.
„Vahendamine peaks tegelema nendega, kes alahindasid Iraani rahvast ja sütitasid selle konflikti,“ lisas ta. Valges Majas valitseb meeleolu, kus püütakse kontrolli alla saada ootamatuid järelmõjusid ja eriti Iraani käimasolevat ägedat kättemaksu Pärsia lahe sihtmärkide vastu. Teheranis toimus öösel ja reedel Iraani pealinna seni kõige tugevam pommitamine. Samal ajal on Brenti nafta futuuride hind Iraani sõja tõttu tõusnud 90 dollarini barreli kohta.
Oluline on see, et president Trump tegi reede hommikul Truth Socialis avaldatud postituses selgeks, et „kokkulepet“ ei tule, välja arvatud „tingimusteta alistumise“ korral. Ta kinnitas ka, et pärast seda saab Iraan tema abiga ja heakskiidul „valida suurepärase ja vastuvõetava juhi“. „Iraaniga ei tule mingit kokkulepet, välja arvatud TINGIMUSTETA ALISTUMINE! Pärast seda ja SUUREPÄRASE JA VASTUVÕETAVA(TE) juhi(te) valimist, oleme meie ja paljud meie imelised ja väga vaprad liitlased ja partnerid,“ ütles ta. Ja pärast seda tsiteeris CNN nii Trumpi kui ka Hegsethi, kes ütlesid, et nad hindavad sõda „12 või 15 punktiga 10-st“. President näeb CNN-i andmetel ka bensiinihindade „väga kiiret langust“.
See tõstis WTI hinna 88 dollarini – kõrgeimale tasemele alates 2023. aasta oktoobrist…
Teherani ülikooli lähedal asuvaid elamurajoone ja piirkondi raputasid massiivsed plahvatused, samal ajal kui USA ja Iisraeli rünnakud olid suunatud Iraani sõjalise ja poliitilise juhtkonnaga seotud objektidele. Al Jazeera korrespondent teatas, et pommitamise intensiivsus ületas kõike, mida sõjas varem nähtud oli. „Võin öelda, et võrreldes eelmiste päevadega nägime öösel tugevamat pommitamist, vähemalt pealinnas,“ seisis raportis. CNN-il on nüüd hilinenult ka sõjakorrespondent Iraanis kohapeal.
Tähelepanuväärne on see, et mõned viimased rünnakud tabasid Pasteur Streeti lähedal asuvaid piirkondi, mis on rangelt turvatud piirkond, kus asuvad olulised valitsusasutused ja kus konflikti algtundidel tapeti Iraani ülemjuht ja mitu pereliiget. Iisrael lubab, et rünnakud tähistavad sõja “uut faasi”.
Iisraeli sõjaväe teatel ründas umbes 50 hävituslennukit Teheranis asuvat “maa-alust punkrit”, mis oli ehitatud lahkunud kõrgeima juhi jaoks ja mis väidetavalt ulatus tervete Teherani kesklinna tänavate alla ning sisaldas koosolekuruume, mida kõrgemad ametnikud kasutasid ka pärast juhi surma.
Iraani välisminister ja IRGC trotsivad …
Iisraeli ametnikud väidavad lisaks, et kampaania hakkab paljastama lõhesid Iraani sõjaväe juhtimisahelas; mõnedes teadetes on aga öeldud, et mitmed üksused võivad erakorralise korralduse alusel tegutseda autonoomselt, et käivitada täielik kättemaks.
Ameerika Ühendriigid on samuti selgelt öelnud, et eskaleerivad oma operatsioone, kusjuures B-2 pommitajad on heitnud sügavale maetud ballistiliste rakettide stardipaikadele üle Iraani kümneid punkreid purustavaid „läbitungimispomme“. Sõjaminister Pete Hegseth on hoiatanud, et õhurünnakute kampaania on „dramaatiliselt hoogustumas“ – ka president Trump ei näita taganemise märke, kirjeldades, et sõjaline operatsioon edeneb oodatust kiiremini.
Iraani hävitatakse “graafikust ettenägematul tasemel ja tasemel, mida inimesed pole kunagi varem näinud,” väitis Trump, väites, et riigil pole nüüd “õhujõudu, õhukaitset” ja et selle õhujõud on “kadunud”.
Iisrael kuulutab kogu “Iraani tippjuhtide” hävitamist, kuid sõja praegusel hetkel on juhtkond tõenäoliselt hajutatum, kui Iisraeli ja lääne ametnikud väidavad:
Eelmisest laupäevast alates on tapetud vähemalt 1332 iraanlast, kuid hukkunute arv võib olla palju suurem, kuna rusude alt päästetud inimeste päästetööd rängalt kannatada saanud piirkondades jätkuvad. Iraani meedia on teatanud, et viimati tabasid raketid kahte kooli Teheranist edelas asuvas Parandi linnas.
Kuid Iraan jätkab kättemaksu kogu piirkonnas. Iisraelis on saabuvate ballistiliste rakettide arv kõigi näivuste kohaselt võrreldes sõja alguspäevadega märkimisväärselt vähenenud. Iisraeli ametnike sõnul tulistati esimesel päeval umbes 90 raketti, järgmisel päeval umbes 60 ja esmaspäevast alates umbes 20 raketti päevas. Kokku väidab Iraani meedia, et konflikti ajal on tulistatud umbes 500 ballistilist raketti – võimalik, et enamik neist tunnistati kinni, kuid märkimisväärne hulk tabas sihtmärki ja tekitas tõsist kahju.
Neljapäeva hilisõhtul tabas Tel Avivi kombineeritud raketi- ja droonirünnakud, kuigi meedikud ei teatanud Lõuna-Iisraeli viimases tulelöögis vigastatutest. Sellegipoolest väidab Islamirevolutsioonikaart (IRGC), et nende “uue põlvkonna raketid tabasid Ameerika baase Pärsia lahe riikides” ja Iisraeli sihtmärke, sealhulgas “Ben Gurioni lennujaama, Haifat ja Tel Avivi”.
Iraani väed väidavad ka, et ründasid Kuveidi ranniku lähedal “USA-le kuuluvat” naftatankerit, mis süttis, teatas Iraani riigiraadio. Iraani riigitelevisioon teatas, et armee poolt lastud suur hulk droone sihtis Kuveidis asuvaid Ameerika sõjaväebaase.
„Need rünnakud jätkuvad lähitundidel,“ teatas sõjavägi. Iraani droonid on sihikule võtnud Pärsia lahe ääres asuvaid riike Araabia Ühendemiraatidest Katari ja Bahreinini. Aserbaidžaani ametnike teatel ületasid Iraani droonid nende piiri ja vigastasid Nahhiševani enklaavis nelja inimest, mis ajendas Bakuut diplomaatilised töötajad ohutuse huvides Iraanist välja kutsuma.
Liibanonis ründasid Iisraeli õhurünnakud riigi lõuna- ja idaosas asuvaid linnu ning Beiruti lõunapoolseid äärelinnu pärast seda, kui Iisraeli sõjavägi andis pealinna suurtes osades välja massilise evakueerimise korralduse. ÜRO andmetel on Liibanonis koduta jäänud ligi 100 000 inimest ja tuhanded Süüria põgenikud on üle piiri tagasi põgenenud.
Konflikt kaasab üha enam välisjõude, kusjuures kõige olulisem areng on The Washington Posti teade, et Venemaa on andnud Iraanile luureandmeid USA sõjaliste rajatiste, sealhulgas sõjalaevade ja lennukite asukoha kohta Lähis-Idas. USA ametnikud kirjeldasid seda pingutust Moskva “üsna ulatusliku ettevõtmisena”, kuigi luureandmete täpsus on endiselt ebaselge.
Samal ajal on ka „sõjaudu“ ja propaganda väga tugevad – seega tuleks sellistesse süüdistustesse, eriti ülimalt establišmenti kuuluvalt Washingtoni ringtee väljaandelt, suhtuda ettevaatlikult ja skeptiliselt. Siiski oleks täiesti loogiline, et Venemaa aitab oma Lähis-Ida liitlast, arvestades, et Venemaa ja Iraan allkirjastasid sel aastal strateegilise partnerluslepingu, mis laiendas sõjalist ja kaitsekoostööd. Sellest hoolimata ütles Hegseth nädala alguses, et Venemaa ei ole konfliktis „tegelikult tegur“.
Samal ajal teatab Financial Times irooniliselt, et USA ametnikud arutavad Ukrainas toodetud droonide pealtkuulamisrakettide ostmist Iraani droonide vastu võitlemiseks, mida mõnede analüütikute sõnul on oodatust raskem peatada. USA liitlaste kasutatavad Patriot-raketitõrjeraketid maksavad tükk üle 4 miljoni dollari, samas kui Ukraina süsteemid on oluliselt odavamad ja loodud samade Shahed-tüüpi droonide tõrjumiseks, mida Venemaa kasutab.
Iraanis on taas tunda režiimimeelseid meeleolusid, kus üle kogu riigi kogunesid suured rahvahulgad esimestele reedestele palvustele pärast sõja algust. Kümned tuhanded palvetajad, kes kandsid tapetud ülemjuhi portreesid, skandeerisid USA- ja Iisraeli-vastaseid loosungeid vaatamata jätkuvale pommitamisele. Samuti on kuulda olnud “surm šahhile” tüüpi hüüdeid, kuna teated näitavad, et Trump soovib osaleda iraanlastele nukujuhi otseses valimises.
Esimesed reedepalvused pärast ulatuslike rünnakute algust:
Samal ajal jätkab konflikt ülemaailmsete energiavoogude häirimist. Kuid nagu me oleme rõhutanud, tähendab see: „Me näeme Venemaa energiaressursside nõudluse märkimisväärset kasvu seoses sõjaga Iraanis,“ ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov. Venemaa on endiselt „usaldusväärne nafta ja gaasi tarnija,“ lisas ta.
Lääne pooldajad on kaldunud hoiduma suurtest valitsusmeelsetest meeleavaldustest, mis on jaanuarist saadik vahelduva eduga toimunud koos Teherani-vastaste protestide ja kokkupõrgetega:
Rahvusvahelise Energiaagentuuri direktor Fatih Birol ütleb, et maailmaturgudel on endiselt piisavalt pakkumist. „Meil ei ole naftapuudust … on tohutu ülejääk,“ ütles ta. Kuid Katari energeetikaminister Saad al-Kaabi pakkus palju pessimistlikumat väljavaadet, hoiatades, et isegi kui sõda koheselt lõpetatakse, võib energiaekspordi normaliseerumine võtta „nädalaid kuni kuid“.
„Kõigi energiahind tõuseb,“ ütles ta. „Mõne toote puhul tekib puudus ja tehased ei suuda tarnida.“
Õhuruumi sulgemise ja reisimise rindel on laienev sõda vallandanud evakueerimisi ja turvaprobleeme ka väljaspool lahinguvälja, kusjuures tuhanded reisijad on endiselt piirkonnas lõksus, kuna lennufirmad tühistavad lende, kuigi Emirates väidab, et transportis ühe päevaga Dubaist umbes 30 000 reisijat ja loodab peagi taastada kogu oma lennuvõrgu. Iisraelist on taasalustatud piiratud koguses kommertslennud.
Suurbritannias vahistas terrorismivastane politsei neli meest, keda väidetavalt kahtlustatakse juudi kogukonna luuramises Iraani heaks. Metropolitani politsei teatas, et kahtlusalused – üks Iraani kodanik ja kolm Briti-Iraani topeltkodakondsust – peeti reede varahommikul kinni Barnetis ja Watfordis. Samal ajal jätkub rahvusvahelise surve kasv tsiviilohvrite osas – Pentagonis pole uusi ohvreid tulnud pärast seda, kui operatsiooni Epic Fury avapäevadel kinnitati kuue Ameerika sõduri hukkumist.
