Uue eelretsenseeritud uuringu autorite sõnul kogevad lapsed ja teismelised Rootsis ja Norras mäluprobleemide “murettekitavat” sagenemist, seostades seda probleemi suurenenud kokkupuutega traadita kiirgusega. “Kiirguskoormust tuleb vähendada ja inimesi tuleb teavitada sellega kaasnevatest terviseriskidest,” ütles üks uuringu autoritest.
Suzanne Burdicki, Ph.D. poolt.
Rootsi ja Norra lapsed ja noorukid kogevad mäluprobleemide „murettekitavat” sagenemist, mida uue eelretsenseeritud uuringu autorid omistasid suurenenud kokkupuutele traadita kiirgusega.
„Mäluprobleemide järsku tõusu ei saa seletada üksnes diagnostiliste kriteeriumide või registritele esitamise muutustega,“ ütles uuringu üks autoritest, meditsiinidoktor Lennart Hardell pressiteates. Ta lisas:
“Nõuame, et tervishoiuasutused võtaksid meie järeldusi mäluhäiretega laste arvu suurenemise kohta tõsiselt ning et laste suurenevat kokkupuudet traadita kiirgusega peetaks võimalikuks põhjuseks.”
“Seetõttu nõuame meetmeid raadiosagedusliku kiirgusega kokkupuute vähendamiseks, et kaitsta laste aju ja üldist tervist.”
Uuring avaldati eelmisel kuul kliiniliste ja biomeditsiiniliste uuringute arhiivis.
Hardell, onkoloog ja epidemioloog Keskkonna- ja Vähiuuringute Sihtasutusest, on kirjutanud üle 350 artikli, millest ligi 60 käsitlevad raadiosageduslikku kiirgust. Ta on ka üks esimesi teadlasi, kes avaldas aruanded Agent Orange’i toksilisuse kohta.
Hardell ja uuringu juhtiv autor Mona Nilsson, Rootsi Kiirguskaitse Fondi kaasasutaja ja direktor, uurisid Rootsi ja Norra riiklikke terviseandmeid ning leidsid, et mäluprobleemidega arstivisiitide arv 5–19-aastastel Norra lastel suurenes aastatel 2006–2024 ligikaudu 8,5 korda.
Rootsis suurenes aastatel 2010–2024 kerge kognitiivse kahjustusega – diagnoosiga, mis hõlmab ka mäluprobleeme – diagnoositud 5–19-aastaste laste arv peaaegu 60 korda.
„Tulemusi tuleb tõsiselt võtta ja hinnata,“ ütles Hardell väljaandele The Defender. „Tuleb võtta meetmeid laste üldise kokkupuute vähendamiseks – eriti koolides.“
Nilsson nõustus. „Need murettekitavad trendid tuleb ümber pöörata – kiirgusdoosi tuleb vähendada ja inimesi tuleb teavitada sellega seotud terviseriskidest,“ ütles ta.
Autorid seovad mäluprobleeme traadita kiirgusega.
Autorid väitsid oma aruandes, et traadita kiirgus on laste mälukaotuse peamine põhjus.
Nad viitasid arvukatele epidemioloogilistele ja eksperimentaalsetele uuringutele, mis näitasid, et väga madal raadiosageduslik kiirgus võib aju negatiivselt mõjutada – eriti hipokampust, millel on mälu ja õppimises keskne roll.
„Nii loomade kui ka inimeste puhul on [mitu aastakümmet tagasi ulatuvat] rohkelt tõendeid selle kohta, et raadiosageduslik kiirgus kahjustab mälu,“ ütles Nilsson. „Meie nähtud trendid langevad tihedalt kokku laste ja noorukite järsult suureneva kokkupuutega raadiosagedusliku kiirgusega.“
Hardelli sõnul on traadita side levik viimase kümnendi jooksul suurenenud tänu mobiiltelefonide, juhtmevabade peakomplektide, WiFi ja 5G kasvavale kasutamisele.
„Muidugi ei saa välistada ka teisi soodustavaid tegureid,“ ütles ta. „Need tuleb aga defineerida ja mitte põhineda hüpoteetilistel aruteludel.“
Uus uurimine on suunatud raadiosageduskiirguse kohta käiva „kallutatud” Euroopa aruande vastu
Uus uuring langeb kokku Euroopa Ombudsmani uurimisega selle kohta, kuidas Euroopa Komisjon käsitles olulist aruannet, milles ei leitud „mõõdukaid ega tugevaid” tõendeid seose kohta kahjulike tervisemõjude ja olemasolevate traadita tehnoloogiate kroonilise või ägeda raadiosagedusliku kiirgusega kokkupuute vahel.
Euroopa Ombudsman, kes „uurib kaebusi ELi institutsioonide ja asutuste halva juhtimise kohta“, küsitleb Euroopa Komisjoni aruande koostamiseks ekspertide valimise kohta, ütles PRIARTEMi/Electrosensibles de France’i president Sophie Pelletier 22. oktoobri pressiteates.
Aruande, mida tuntakse ka SCHEERi aruandena, võttis Euroopa Komisjoni tervise, keskkonna ja tekkivate riskide teaduskomitee (SCHEER) vastu 2023. aasta aprillis.
Taani Ohutu Telekommunikatsiooni Nõukogu ja Rootsi Kiirguskaitse Fondi 2023. aasta oktoobris avaldatud kriitika kohaselt oli SCHEERi aruanne „selgelt kallutatud”.
Uurimine algatati mitme Euroopa mittetulundusühingu, sealhulgas Rootsi Kiirguskaitse Fondi kaebuse põhjal, milles väidetakse, et SCHEERi aruande autoritel oli huvide konflikt seoses sidemetega tööstusega või tööstusharu rahastatud uuringutega.
Mittetulundusühingud väitsid ka, et Euroopa Komisjon jättis aruande töörühmast välja eksperdid, kes kritiseerisid traadita kiirguse võimalikku mõju tervisele ning et aruande autorid ignoreerisid eelretsenseeritud uuringuid, mis näitasid kahjulikke mõjusid alla praeguste piirnormide.
USA-s ei ole föderaalne sidekomisjon (FCC) oma raadiosagedusliku kiirguse piirnorme alates 1996. aastast ajakohastanud, tuginedes suuresti mõnele 1970. ja 1980. aastate näidisuuringule.
FCC ei ole seni täitnud 2021. aasta kohtumäärust, milles selgitati, kuidas jõuti järeldusele, et nende praegused suunised kaitsevad inimesi ja keskkonda piisavalt raadiosagedusliku kiirgusega kokkupuute kahjulike mõjude eest.
