Mark van den Oever lööb häirekella
Bert Weteringe
Mark van den Oeveri ennustuse kohaselt tõusevad toiduhinnad Lähis-Ida sõja tõttu plahvatuslikult. Põllumeeste Kaitsejõudude esimehe sõnul on see kõrgete kütuse- ja väetisehindade vältimatu tagajärg. Ta usub, et Hollandi elanikkond ja põllumehed – nagu ka Iirimaal – peaksid nõudma valitsuselt aktsiisimaksu langetamist, kuid tal on vähe lootust, et see juhtub. „Rohujuured on lõhestunud sügavalt.“
Lähis-Ida sõda ja Hormuzi väina blokaad, mis on nüüdseks kestnud kuus nädalat, on toonud kaasa mitte ainult kütusehindade järsu tõusu, vaid ka bensiini ja väetiste maksumuse märkimisväärse suurenemise. Karbamiidväetise hind on tõusnud isegi 50 protsenti. Põllumeeste huvigrupi Farmers Defence Force esindaja Mark van den Oeveri sõnul põhjustavad kõik need hinnatõusud järgmisel aastal toiduainete hindade järsu tõusu. Hiljutises Farmers Defence Force’i YouTube’i kanali vlogis räägib ta “plahvatuslikust hinnatõusust”.
Tema ennustust kinnitab Rabobanki teadmiskeskuse Rabobank Researchi uusim tarbijatoidu aruanne. 3. aprillil avaldatud aruandes öeldakse, et kütuse, energia ja väetiste kõrgemad hinnad “põhjustavad 2027. aastal toiduainete inflatsiooni 5–10 protsenti”. Van den Oeveri sõnul on see liiga optimistlik. “Toiduainete hinnad tõusevad tõenäolisemalt 20 protsenti, kuid sama hästi võib see tõusta 30 protsenti, sest hinnatõus läbib kõiki toiduainete tarneahela lülisid.”
Lisaks saavad hoiatused toiduainete plahvatusliku hinnatõusu kohta nüüd tuge ka väljakujunenud finantssektorilt. Rabobanki, ühe Euroopa juhtiva põllumajanduspanga, uurimisosakond eeldab oma viimases analüüsis, et Lähis-Ida sõjast tulenev energiakriis mõjutab supermarketeid ja restorane täielikult hiljemalt 2026. aasta lõpuks. RaboResearch prognoosib toiduainete hindade inflatsiooniks 2027. aastal umbes 7 protsenti – ja raskemate stsenaariumide korral isegi oluliselt kõrgemat. (Rabobank)
Selgitus on eriti murettekitav: Hormuzi väina ümbruses jätkuvad katkestused on nafta, gaasi ja diislikütuse hindu tohutult tõstnud. Rabobanki andmetel on Brenti toornafta hind nüüd umbes 60 protsenti kõrgem kui enne konflikti ja bensiini hinnad on isegi umbes 70 protsenti kõrgemad. Need kulud mõjutavad esmalt transporti, jahutamist, väetise tootmist, kasvuhooneid ja töötlemist – ning ajalise nihkega jõuavad otse tarbijate arvetele.
See kinnitab Mark van den Oeveri hoiatust, kes oli juba varem hoiatanud “plahvatuslike hinnatõusude” eest. Kuigi Rabobank ootab endiselt keskmiselt 5–10-protsendilist hinnatõusu, peab põllumeeste esindaja realistlikuks 20–30-protsendilist hinnatõusu, sest hinnatõus sööb end läbi toiduahela kõigi etappide – põllult ladustamise ja logistika kaudu kuni supermarketite riiuliteni.
Eriti murettekitav on see, et Rabobanki andmetel on paljud leibkonnad juba oma piiri peal. Pärast aastaid kestnud kõrget inflatsiooni on toit Hollandis juba umbes 33 protsenti kallim kui 2021. aasta alguses. Edasine hinnatõus võib tähendada, et tarbijad ei saa enam odavamatele alternatiividele üle minna, vaid lihtsalt vähem osta.
See, mis praegu Lähis-Idas toimub, võib peagi jõuda Euroopa ostukärudesse. Sõda energia ja mereteede pärast ähvardab muutuda sõjaks ostujõu vastu.
