Põikame tagasi sigade juurde.
Hispaaniast tulnud proovide vastusel on üks VEIDER ISEÄRASUS – labori juhataja allkiri ei ole kehtiv, panen allpool dokumendist kuva ka. Ja need on need esialgsed proovivastused, täielikke proovivastuseid ei ole ilmselt jätkuvalt.
Kas ilma allkirjata proovivastus võib tähendada seda, et tegelikult laboratoorium selliseid poolvalmis analüüse välja ei saadagi – aga kuna meilt siin keegi küsis ja mangus, siis vastutuleku korras saadeti? Kuid ilma laborijuhataja allkirjata. Sest sealne juhataja lihtsalt ei saa selliseid poolikuid asju allkirjastada?
Kui meil pressikonvrentsil Hispaania positiivsetest proovidest hõisati, siis mitte keegi ei maininud, et tulid ilma allkirjata mitteametlikud proovivastused.
Eestist saadeti kokku 14 proovi, 7 kodusigadelt ja 7 metssigadelt, kuid kust täpsemalt, seda infot ei ole.
Andro Roos ja Plaan B saatis PTAle teabenõude, kus küsis välja kogu teadaoleva info. Reedel tuli PTALlt korrektne ja põhjalik vastus.
Peale selle, et Hispaania laborist saabubud esialgne proovivastus oli ilma kehtiva allkirjata, on tähelepanuväärset veelgi.
Teabenõudes küsiti ka järgmist:
9. Kas Hispaaniasse saadetud proovid olid samast loomast (kidur, ühe neeruga põrsas)?
PTA vastus: Kuna PTA ei ole teabe valdaja, siis selle küsimuse osas pöörduge palun LABRISe poole.
PTA vastus, et nemad ei ole teabe valdajad, tähendab äraseletatult – Hispaaniasse saatis proovid LABRIS, mitte PTA. Ja PTA justkui ei teagi, mis proovid sinna läksid.
Et mis me selle kohta nüüd ütlemegi? Veider igaljuhul.
Oluline on seegi, et 28.07. võetud esialgsel proovil on palutud LABRISel uurida ainult SAK kahtlust. Kuid ehk olnuks mõttekas analüüsida ka mõne muu haiguse võimalust sel kidural ühe neeuruga seal? Äkki oleks mõne teisegi haigus diagnoos positiivse vastuse andnud? Laborisse saadetavast kaaskirjast näeme, et uurimiseks oleks võimalik ristikesega ära märkida 22 erinevat sigade tõbe, millele laboris uuringuid tehakse. Mitte ühtegi muud analüüsi ei tehtud, ainult SAK pakub huvi.
Tänaseks on nii, et sead jäid haigeks nädal pärast haiguse peiteperioodi lõppu. Ja ongi haiged ja hukatakse.
Varem oli avalikult välja öeldud, et see on ametkondlik ja poliitiline otsus: Nurme farmi sigade hävitamisest ei taganeta.
Kas on siis imestada, et sigade kaitsjad räägivad – haigus viidi sisse. Oli kuidas oli, juhtum on igal juhul omapärane.
Mis kõige tähtsam – SAK haiguse pärast ei peaks terveid loomi masshävitama, kõik sead ei haigestu. Sellest on ju palju räägitud – mittehaigestunud loomad ei kujuta inimeste tervisele ohtu ning nende liha kõlbab süüa.
Peaasjalikult hukatakse loomi sellepärast, et Euroopa Liidus on selline omavaheline kaubanduspoliitiline kokkulepe – hävitada.
Kuid laias maailmas käitutakse ka teisiti ja isegi ELis ei järgivat kõik riigid seda hukkamise reeglit, näit Ungari ei tapa SAKi pärast oma loomalautu tühjaks. Ma ei ole Ungari kohta eraldi infot uurinud, Peeter Ernits viitab sellele.
Eesti valitsusel on siin igal juhul mõttekoht.
– Tiiu Ritari, facebook
