Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovib rohkem võimu. Hiljuti esitatud algatusega „3 x 35“ kutsub see kõiki liikmesriike üles tõstma alkoholi, tubaka ja suhkrurikaste jookide hindu vähemalt 50% võrra aastaks 2035 – spetsiaalsete tarbimismaksude kaudu. Ametlikult on eesmärk tervis. Kuid kriitikud näevad algatust järjekordse näitena globaalselt kontrollitud paternalismist ennetamise sildi all – esirinnas on suurfarmaatsia, WHO ja erafondid nagu Bloomberg Philanthropies.
„WHO kutsub riike, kodanikuühiskonda ja arengupartnereid üles toetama algatust „3 x 35“ ning pühenduma targemale ja õiglasemale maksustamisele, mis kaitseb tervist ja kiirendab edusamme säästva arengu eesmärkide saavutamisel.“ Allikas
50 miljonit elu? Poliitilise kavatsusega arv
WHO andmetel võiks hinnatõus ära hoida kuni 50 miljonit enneaegset surma. See arv ei põhine aga reaalsetel pikaajalistel uuringutel, vaid pigem matemaatilistel mudelitel. See tugineb mitmele küsitavale eeldusele: inimesed väldivad teatud tooteid jäädavalt, ei muuda oma käitumist muul viisil ning valitsused rakendavad maksupoliitikat järjepidevalt ja õiglaselt.
Kes suudab tõestada, kas 50 aasta jooksul päästeti 20 või 50 miljonit inimest?
Miljardid kelle jaoks?
WHO eeldab järgmise kümne aasta jooksul üle triljoni dollari suuruseid valitsuse täiendavaid tulusid, kuid ei täpsusta, kes seda raha kontrollib või milleks seda kasutatakse. Tervishoiukulutusteks raha ei ole sihtotstarbeliselt eraldatud. Valitsused peavad raha kasutama “vastavalt riiklikele prioriteetidele”.
Samuti osalevad: Bloomberg Philanthropies, Maailmapank ja OECD, mis pakuvad tehnilist tuge ja mobiliseerivad poliitilisi võrgustikke. Kriitikud räägivad “maksupoliitika erastamisest”, mida kontrollivad demokraatliku legitiimsuseta osapooled.
WHO kui globaalsete korporatsioonide laiendus?
Aastaid on WHO-d süüdistatud oma esmasest tervishoiumandaadist liiga kaugele kaldumises ja hoopis kodanike ellu üha suuremas sekkumises. Organisatsiooni sõltumatus on üha enam fookuses, eriti tänu tihedale koostööle erafondide, ravimifirmade ja finantsasutustega.
Näiteks 3×35 plaani edendati Bloomberg Philanthropiesi – ühe suurima rahvatervise investori – vahenditest. Samal ajal saavad tervishoiu- ja farmaatsiatööstuse osapooled kasu valitsuse juhitavate programmide laienemisest.
Uued maksud, vanad kaotajad
Eriti ebakindel on see, et kavandatud maksud mõjutavad peamiselt tavakodanikke. Paljudes kohtades saab Coca-Cola, pakk sigarette või õlu luksuskaupadeks. Eelkõige kannavad koormat madala sissetulekuga inimesed – samal ajal kui globaalsed sihtasutused ja korporatsioonid aitavad taustal poliitilist tegevuskava kujundada.
Dr Mark Lawrence (Deakini Ülikool, Austraalia) hoiatab eraannetajate rolli eest WHO poliitikas:
„WHO satub üha enam selliste suurte sihtasutuste nagu Bloomberg Philanthropies mõju alla, mis kasutavad poliitiliste tegevuskavade seadmiseks sihtotstarbelist rahastamist.“
Allikas: Globaliseerumine ja tervis (2016), DOI: 10.1186/s12992-016-0198-0
Dr. David Stuckler (Oxfordi Ülikool)
Hoiatab ennetustöö ettekäändel varjatava autoritaarse tervishoiupoliitika eest:
„Rahvatervist võivad kaaperdada poliitilised või majanduslikud eesmärgid.“
Allikas: The Body Economic (Stuckler & Basu, 2013)
Kokkuvõte
WHO müüb algatust „3 x 35” elupäästva meetmena. Tegelikkuses on see aga tehnokraatlik maksuprojekt, mille eesmärk on ühtlustada tarbijakäitumist kogu maailmas ja laiendada valitsuse kontrolli – seda toetavad erafondid, farmaatsialiitlased ja mitmepoolsed institutsioonid. Nagu nii sageli, maksavad selle eest hinda tavakodanikud: kõrgemad hinnad, väiksem enesemääramisõigus ja kasvav sõltuvus globaalsest tervishoiubürokraatiast.
