Taani maksustab lehmade ja sigade metaani”heitmeid”: kui uskuda seda narratiivi, siis iga röhitsus viib meid kliimaapokalüpsisele lähemale. Kas see on tõsi? Dr. Martin Steiner analüüsib tausta, lükkab ümber väidetava metaaniohu ja seab kahtluse alla, miks Taani põllumehed on silmatorkavalt vaiksed. Ta märgib ka, kuidas söödatööstus juba lõikab sellest hullusest kasu – millel on ebaselged tervisemõjud loomadele ja tarbijatele.
Daamid ja härrad, kallid sõbrad, ei, see pole nali, see on tõsi: Taanis maksustatakse lehmade röhitsemist ja peerutamist. Selle põhjused on:
* ELi kliimaseadus 2021/1119 ja
* väidetavalt peatselt toimuv kliimakatastroof.
Seekord pole jutt CO2 -st , vaid väidetavalt väga „kurjast“ metaanist (CH4 ) .
Aga vaatame seda nüüd lähemalt:
- Lehmade ja sigade peerutamist ja röhitsemist Taanis maksustatakse “kliimamaksuga”? Metaani pärast?
- Miks Taani põllumehed vastu ei hakka?
- Kui „kliimatõhus” on CH4 (metaan) tegelikult?
- Miks see kõik?
- Mis meid tulevikus ees oodata võiks?
Deutsche Welle on Saksamaa riiklikult rahastatav telekanalite ja Saksamaa föderaalvalitsuse rahastatav avalik-õiguslik rahvusvaheline ringhääling. Üheksa kuud tagasi teatas see , et Taanist saab esimene riik maailmas, mis kehtestab maksu põllumajandustööstuse “kliimat kahjustavatele” heitkogustele.
Maksusoodustused põllumeestele
Ilmselt juhtus see kõik ilma Taani põllumeeste vastupanuta – miks?
Noh, ilmselt on Taani tõepoolest üks Euroopa suurimaid sea- ja veiseliha tootjaid, mis tähendab, et seal on vähe mahepõllumajandust ja palju tehasepõllumajandust. Isiklikult arvan, et tehasepõllumajandus on kohutav. Minu sõbrad, kellele meeldib liha süüa, veenduvad tavaliselt, et nende tarbitav liha pärineb humaanselt kasvatatud loomadelt. Aga see on juba teine teema – tahan lihtsalt märkida, et ma ei püüa selle video/artikliga kaitsta kohutavaid tehasepõllumajandustavasid, vaid pigem tahan uurida järgmisi teemasid:
Pärast mõningast uurimistööd leidsin selle Spiegeli artikli, mis võtab asjaolud – ja narratiivi – hästi kokku: https://www.spiegel.de/wirtschaft/klimaschutz-daenemark-besteuert-furzende-kuehe-und-schweine-a-62ca627e-2a47-4632-821a-e1a7395f5c0c
„ Taani maksustab peeretavaid lehmi ja sigu
. Taani on üks suurimaid sealihaeksportijaid. Kuid kariloomade metaaniheide kahjustab kliimat. Nüüd tahavad skandinaavlased olla esimene riik maailmas, kes peeretamist maksustab.“
Kliimanarratiiv esitatakse kohe alguses. Vaatleme veidi hiljem lähemalt, kas see üldse tõsi on. Aga nüüd jätkame Spiegeli artikliga:
Kokkuleppe kohaselt maksustatakse kariloomade metaaniheitmeid alates 2030. aastast 300 krooniga (mis vastab 40,20 eurole) iga CO₂ ekvivalendi tonni kohta. See summa tõuseb 2035. aastaks 750 kroonini (umbes 100 euroni). Samal ajal on kavas põllumajandustootjatele märkimisväärne maksusoodustus. See vähendab nende tegelikke kulusid alates 2035. aastast 300 kroonini CO₂ ekvivalendi tonni kohta.“
See seletab, miks Taani põllumeeste vastupanu peaaegu üldse ei esine, kuna see lehmapeeru maks on seotud Taani põllumeeste maksusoodustuste ja toetustega. Olen siseringilt teada saanud, et kuigi see “lehmapeeru maks” näib olevat Taani põllumeestele ebasoodne, peaks see tegelikult tooma põllumeestele toetuste ja maksusoodustuste kaudu kasu.
Laienemine kogu EL-i?
See selgitab Taani põllumeeste vastupanu puudumist – aga mida see tähendab teistele Euroopa riikidele ja meile kõigile?
Ilmselt „testib” EL üksikuid meetmeid erinevates riikides enne nende rakendamist kogu ELis. Selles kontekstis tahaksin tsiteerida endist Euroopa Komisjoni presidenti Jean-Claude Junckerit:
“Me otsustame midagi, siis paneme selle välja ja ootame natuke, et näha, mis juhtub. Kui pole pahameelt ega ülestõuse, sest enamik inimesi ei saa isegi aru, mis otsustati, siis liigume edasi – samm-sammult, kuni tagasiteed enam pole.”
– Brüsseli Vabariigis , Der Spiegel, 27. detsember 1999.
See on potentsiaalne oht, mida ma siin näen: et Taani CH4 kliimamaks laieneb seejärel ka teistele ELi riikidele. Seega: olge ja jääge valvsaks.
Metaan kui ohtlik kasvuhoonegaas?
Lõpetuseks tahaksin välja tuua ühe suure valeinformatsioonijupi selles Spiegeli artiklis: selle kohaselt on metaan „kliimale mitu korda kahjulikum kui süsinikdioksiid ja atmosfääris leviku poolest teine “.
Ei, kallis Spiegeli ajakirjanik, metaan (CH4 ) ei ole meie atmosfääris leviku poolest teine kasvuhoonegaas. Meie atmosfääris on kõige tugevam ja domineerivam kasvuhoonegaas veeaur (H2O ) . Kõik teised kasvuhoonegaasid on sellele allutatud, järgnevad CO2 ja O3 ning metaan neljandal kohal – vaatleme seda lähemalt. Kuid seda ei saa nimetada “teiseks leviku poolest”!
Kahtlase söödalisandi müügistrateegia?
Lõpetuseks tahaksin juhtida teie tähelepanu väga huvitavale ja ajakohasele tkp artiklile , mis võib samuti valgustada küsimust: “Miks see kõik?”. See artikkel kirjeldab söödalisandi ” Bovaer ” tõhusust, mida segatakse veisesööda sisse ja mis väidetavalt vähendab nende metaaniheidet. Seda söödalisandit peetakse “ohutuks ja tõhusaks” ning oluliseks uuenduseks “võitluses kliimamuutuste vastu”.
Leidsin selle pressiteate: https://our-company.dsm-firmenich.com/de-de/our-company/news/press-releases/legacy-archive/2022/dsm-receives-eu-approval-Bovaer.html
- „ DSM saab oma metaani vähendavale söödalisandile Bovaer® murrangulise ELi turule toomise loa.“
Aga kui ohutu see ravim tegelikult on?
- Tkp artikkel näitab uuringuid, mille tulemused on muret tekitavad:
- Lehmad surevad, kui annus on vale
- Edasised loomkatsed näitasid maksa- ja neerukahjustusi
- Hormonaalsed häired
- Kasvajad
Ja milline on selle mõju inimestele?
- DSM väidab: Bovaer laguneb kiiresti ega jäta jääke
- Ole “täiesti ohutu”
- Siiski puuduvad sõltumatud pikaajalised uuringud…
Mida põllumehed ütlevad?
- Mittetäielike andmete põhjal heakskiit
- Mõned põllumehed usuvad, et nende lehmad haigestuvad söödalisandi tarbimisest.
- Või keelduda lisaainega toidu söömisest…
NB! Tõlge on võetud siit ja mõtleme ka Sigade katku peale. Brüsseli Vabariigis on see kindel värk . Brüsseli Vabariigis , Der Spiegel, 27. detsember 1999.
Der (Un)Sinn der dänischen Kuh-Furz-Steuer: Was blüht den anderen EU-Staaten?
