WHO muudatused ja läbivaadatud epideemiaseadus: ulatuslik oht mitte ainult Šveitsi suveräänsusele, demokraatiale ja põhiõigustele

EDU taskuhäälingusaate detailses ja kriitilises väljaandes uurisid moderaator Anjan Liebrand ja Zürichi jurist Philipp Kruse praeguseid arenguid globaalses ja riiklikus tervishoiupoliitikas.

Kruse, kes sai tuntuks oma väsimatu ja ennastsalgava haridustöö poolest koroonapandeemia ajal, analüüsis hiljuti jõustunud Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) rahvusvaheliste tervise-eeskirjade (IHR) muudatusi ja Šveitsi epideemiaseaduse kavandatud läbivaatamist.

Mõlemad arengud tõstatavad põhimõttelisi küsimusi: kas siin kinnistuvad võimustruktuurid, mis õõnestavad Šveitsi demokraatiat, rikuvad kantonite suveräänsust ja piiravad massiliselt üksikisikute põhiõigusi? Kruse vastused on kainestavad – tegemist on rahva hiiliva võimetuse ja autoritaarsete mehhanismide laienemise juhtumiga.

Muudatused rahvusvahelistes tervise-eeskirjades (IHR): WHO-le rohkem võimu

Maailma Terviseassamblee võttis IHR-i muudatused vastu 1. juunil 2024 – tingimustel, mida Kruse kirjeldab kõike muud kui demokraatlikena.

Juriidiliselt põhinevad need WHO põhikirja artiklil 21, mis lubab organisatsioonil haiguste leviku tõkestamiseks võtta sanitaar- ja karantiinimeetmeid. Liidunõukogu peab neid kohandusi vähetähtsateks ja vähetähtsateks haldusmuudatusteks.

Kruse on kategooriliselt vastu: WHO-d peetakse ülemaailmselt kuldstandardite kehtestajaks – olgu see siis testimismeetodite, näiteks PCR-testi, või meetmete, näiteks COVID-19 vaktsineerimise, soovitamisel.

Pandeemia ajal kuulutas WHO 30. jaanuaril 2020 välja rahvusvahelise rahvatervisealase hädaolukorra, mis kestis üle kolme aasta. Selle põhjal kuulutasid peaaegu kõik riigid, sealhulgas Šveits (alguses „erakorraline olukord“, seejärel „eriolukord“), välja oma eriolukorra.

See võimaldas kahe aasta jooksul kehtestada ulatuslikke meetmeid: piirangud, kohustuslik sertifitseerimine, juurdepääsu piiramine ja tohutu surve vaktsineerimiseks.

WHO uued võimuinstrumendid

Uued muudatused laiendavad neid mõjuvõimalusi märkimisväärselt:

Peadirektori volitusi on laiendatud:
lisaks rahvusvahelisele tervisehädaolukorrale on nüüdseks tekkinud ka „pandeemiline olukord“. Isegi uue gripi alatüübi ilmnemine on piisav hädaolukorra väljakuulutamiseks. WHO juhi kaalutlusõigust laiendatakse massiliselt.

Soovitused tervisetoodete kohta:
WHO-l on nüüd lubatud pandeemia kontekstis soovitada asjakohaseid tooteid – sealhulgas raku- ja geenipõhiseid ravimeetodeid, näiteks COVID-19 vastaseid mRNA-vaktsiine. Neid soovitusi käsitletakse kuldstandardina ilma otsese kohustuseta.

Ikka veel pooleliolev pandeemiavastane leping (artikkel 8) sätestab isegi, et riigid peaksid oma regulatiivseid standardeid kohandama, et selliseid tooteid kiiremini heaks kiita – sageli ilma piisava testimiseta.

Kruse rõhutab nende ainete eksperimentaalset olemust: Praeguseks puuduvad topeltpimedad, platseebokontrolliga pikaajalised uuringud COVID-19 vaktsiinide efektiivsuse ja ohutuse kohta. Sellest hoolimata on WHO neid ulatuslikult propageerinud, mida toetavad teavituskampaaniad ja seire.

Rahastamismehhanism:
Uus artikkel (44 jj) on mõeldud vaesemate riikide abistamiseks vaktsiinide hankimisel. Jõukad riigid, nagu Šveits, võivad tohutu vastastikuse surve all olla sunnitud tegema olulisi panuseid.

Pidev testimisvalmidus:
riigid peavad suutma testida ööpäevaringselt (24/7) – kasutades selliseid meetodeid nagu PCR ja genoomne sekveneerimine, mis on osutunud nakkavuse või haiguse kindlakstegemiseks sobimatuks.

Teabekontroll ja õigusliku järelevalve puudumine

Üks eriti tundlik teema on infokontroll. „Riskikommunikatsiooni” pealkirja all peaksid riigid võtma meetmeid „valeinformatsiooni ja desinformatsiooni” vastu – see on tsensuuri eufemism.

See rikub sõnavabadust, teabevabadust ja teadusvabadust, samuti tsensuuri keeldu (liidu põhiseaduse artikkel 17). Üksikisikud (nt vaktsineerimise osas) ja demokraatlikud protsessid (referendumid) kannatavad, kui teavet maha surutakse.

Šveits on esitanud reservatsiooni, kuid Kruse ei näe reaalset parandust: föderaalvalitsus jätkab ühekülgse teabe edastamist ega käsitle pandeemiameetmeid avalikult.

Rahvusvahelistel tervise-eeskirjadel (IHR) puudub õiguslik järelevalve, vastutus või hüvitis – WHO-l on puutumatus. Kantonitelt võetakse valimisõigus ja subsidiaarsuse põhimõtet rikutakse. Vaatamata parlamendi nõudmistele kaasotsustamisõiguse osas ei ole Liidunõukogu vastuväiteid esitanud.

Läbivaadatud epideemiaseadus: Šveitsi status quo kinnistamine

Epideemiaseaduse muudatusettepaneku eelnõu esitati 29. novembril 2023 ja konsultatsiooniperiood lõppes 2024. aasta märtsis. Liidunõukogu esitas ettepaneku parlamendile 2025. aasta augustis. Arutelud on kavandatud 2026. aastasse ning muudatus jõustub kõige varem 2028. aastal.

Kruse kritiseerib: Seadus kinnistab minevikus tehtud vigu ja laiendab täidesaatvat võimu.

Peamised kriitikapunktid muudetud epideemiaseaduse kohta

Laiendatud eriolukorra volitused:
Liidunõukogu võib kuulutada välja „eriolukorra“ niipea, kui „nakatumisoht suureneb“ – ebamäärane sõnastus.

Ebapiisavad testimismeetodid:
PCR-testid ja genoomne sekveneerimine (nt reovees) on kohustuslikud, kuigi föderaalkohus (otsus 2C_28/2021) selgitas, et PCR-testid ei suuda haigusi tuvastada.

Reovee seire tehakse institutsioonidele kohustuslikuks – Kruse nimetab seda „puhtaks hulluseks“ ja puhtaks omavoliks.

Keskendutakse vaktsineerimisele:
vaktsineerimise määrade jälgimine, tervishoiutöötajate nõudmine vaktsineerimise läbiviimiseks, riskirühmade kohustuslik vaktsineerimine. Informeeritud nõusoleku õõnestamine – see on Nürnbergi koodeksi ja ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste pakti artikli 7 rikkumine, mis keelab meditsiinilised katsed ilma täieliku teabe ja vaba valikuta isegi hädaolukordades.

Standardite alandamine:
Vajadusel saab vaktsineerimised heakskiidu nõudest vabastada.

Kantonite kulud ja võimetus:
Kantonid kannavad küll rahalist koormust (testid, vaktsiinide ostmine), kuid kaotavad oma volitused. Läbipaistmatuse puudumine: Vaktsiinide ostulepingud on tänaseni redigeeritud.

Vaktsineerimisohvrite vastutuse või hüvitiste osas pole paranemist toimunud – peaaegu ükski ohver pole seni hüvitist saanud.

Kriitika ja kantonite vastupanu eiramine

Vaatamata tuhandetele kriitilistele vastustele – sealhulgas Berni, Ticino ja Obwaldeni otsesele tagasilükkamisele kantoni autonoomia rikkumiste tõttu – ei ole Liidunõukogu ühtegi olulist punkti muutnud. Konsultatsiooniprotsess näib olevat pelgalt formaalsus.

Seadus sünkroniseerib Šveitsi poliitika WHO loogikaga: kiiremad hädaolukorra väljakuulutamised, massiline testimine, keskendumine vaktsineerimisele – ilma alternatiivideta nagu vitamiinid, treening või looduslikud ravimeetodid.

Kavandatav tervishoiuleping ELiga: suveräänsuse kaotus par excellence.

Epideemiavastase seadusega on seotud läbirääkimised tervishoiukokkuleppe üle ELi raamlepingute raames. See annaks sisuliselt suveräänsuse edasi: pandeemiaotsused ja heakskiidud (nt Euroopa Ravimiameti poolt) jääksid ELi pädevusse.

Euroopa Komisjonil oleksid laiemad volitused kui WHO-l. Kruse hoiatab, et see õõnestaks demokraatlikke protsesse, sarnaselt Ursula von der Leyeni läbipaistmatute vaktsiiniostudega (SMS-i teel Pfizeriga). Šveitsi kodanikud ja ametivõimud kaotaksid igasuguse järelevalve.

Vastutuse puudumine ja autoritaarsed struktuurid

Kruse rõhutab järjekindlalt: koroonaviiruse valdkonnas ei ole võimude lahusust ega meetmete, testide või vaktsineerimiste õiguslikult efektiivset läbivaatamist. Selle asemel kinnistub autoritaarne olukord.

Pandeemiale reageerimine on nii globaalselt kui ka riiklikul tasandil puudulik – vaatamata EDU ja teiste nõudmistele.

Väljavaated ja üleskutse vastupanule

2026. aasta parlamendidebatid ja võimalik referendum pakuvad võimalusi hädapiduri tõmbamiseks. Kruse ja Liebrand nõuavad teavet ja osalemist: kodanikud peavad olema valvsad suveräänsuse, kantonite õiguste, põhiõiguste ja otsedemokraatia kaitsmiseks.

Ilma kriitilise debatita on oht, et võim järk-järgult õõnestub rahvusvaheliste organisatsioonide ja ülekaaluka täidesaatva haru kasuks. Need arengud on äratuskell: Šveits on teelahkmel.