Avaleht Esileht Sularahata maksed panevad teid rohkem kulutama: uuringud

Sularahata maksed panevad teid rohkem kulutama: uuringud

Sellel illustreerival pildil on deebet- ja krediitkaardid, mis on paigutatud 6. aprillil 2020 Arlingtonis Va. asuvale lauale. (Olivier Douliery / AFP kaudu Getty Images)
Teadlased soovitavad tarbijatel võimaluse korral kaartide asemel sularaha kaasas kanda, kuna see toimib enesekontrolli meetodina.

Tarbijad kipuvad kulutama rohkem raha, kui kasutavad sularahata makseviise traditsioonilise sularaha asemel, paljastasid Austraalia ülikooli teadlased.

Tulemused avaldati ajakirjas Journal of Retailing pärast 71 teadustöö analüüsi 17 riigist, mis sisaldasid andmeid 11 000 unikaalselt inimeselt.

Artiklis märkisid autorid, et 40 aastat kestnud uuringud seovad sularahata makseviisid, nagu krediitkaardid või Apple Pay, tarbijate suuremate kulutustega. Seda nimetatakse ka “sularahata efektiks”.

“Usun, et see uuring on ülioluline, sest see heidab valgust selle ülemineku tähelepanuta jäetud aspektile: kuidas makseviisid mõjutavad meie kulutamiskäitumist,” ütles juhtiv autor Lachlan Schomburgk, Adelaide’i ülikooli doktorant.

“See mõistmine võib aidata meil teha teadlikumaid ostuotsuseid.”

Kandke sularaha enesekontrolliks

Hr Schomburgk soovitas sularaha kaasas kanda, kuna see võib aidata vältida kulutatud summa arvu kaotamist.

“Sularaha kasutamisel loevad ja annavad inimesed füüsiliselt üle pangatähti ja münte, muutes kulutamise silmatorkavamaks. Kui midagi füüsiliselt üle ei anta, on lihtne kaotada jälg, kui palju kulutatakse,” ütles ta.

“Et vältida plaanitust suuremaid kulutusi, soovitame tarbijatel võimaluse korral kaardi asemel sularaha kaasas kanda, kuna see toimib enesekontrolli meetodina.”

Mis mõjutab sularahata efekti?

Dokumendis kasutati metaanalüüsi, et teha kindlaks võtmetegurid, mis muudavad “sularahata efekti” tugevamaks või nõrgemaks.

Selles leiti, et inimesed kulutavad rohkem sularahata meetoditele, eriti kui nad ostavad tooteid, mis annavad märku staatusest, nagu ehted ja majandustsükli positiivsetel perioodidel, nagu SKP kasvutempo suurenemine.

Teadlased leidsid siiski, et sularahata efekt on aja jooksul “nõrgenenud”, kuna inimesed tunnevad üha enam sularahata meetodeid.

Teadlased ei täheldanud ka sularahata efekti jootraha andmise puhul.

“Vastupidiselt meie ootustele leidsime, et sularahata maksed ei too tingimata kaasa suuremaid jootraha või annetusi võrreldes sularahaga,” ütles hr Schomburgk Adelaide’i ülikooli veebisaidil avaldatud artikli kohaselt.

“See näitab, et traditsioonilised sularahapõhised raha kogumise viisid, nagu purkide jootraha andmine ja spiraalsed soovikaevud, on jootraha või annetuste kogumiseks sama tõhusad kui sularahata kassaterminalid.”

Professor märkis ka, et osta-nüüd-maksa-hiljem teenused ja krüptoraha maksed mõjutavad tõenäoliselt maksekäitumist tulevikus.

“Arvestades nende uudsust, on praegu mõlema kohta vähe akadeemilisi uuringuid, mis on koht, kus ma usun, et on vaja tulevasi uuringuid.”

Sularahata ühiskond “peaaegu vältimatu”

Samal ajal ütles hr Schomburgk, et üleminek sularahata ühiskonnale on tulevikus “peaaegu vältimatu”.

Ta väitis, et kui ettevõtted “ei suuda sularahata revolutsiooni omaks võtta”, võivad nad tahtmatult mõjutada tulupotentsiaali.

“Ja poliitikakujundajad peaksid teavitama sularahata tehinguid mittetundvaid inimesi, näiteks inimesi, kellel pole pangakontot, sularahata meetodite potentsiaalist viia ülekulutamiseni.”

Sularahaeelnõu hoidmine parlamendis

Austraalia on praegu ülemaailmselt digitaalsete maksete esirinnas, kuid mõned on väljendanud muret sularahata ühiskonnale ülemineku pärast.

2022. aasta lõpuks kasutati sularaha vaid 13 protsendil maksetest, võrreldes 69 protsendiga 2007. aastal. Samal ajavahemikul on kaardimaksed kasvanud 26 protsendilt 76 protsendile.
3. juunil tutvustas Calare sõltumatu liige Andrew Gee (pdf) “Sularahatehingute hoidmine Austraalias Bill 2024”, mis “säilitab sularaha kasutamise” Austraalia rahvamajanduses.

Ta ütles, et seaduseelnõu näeb ette, et näost näkku tegutsevad ettevõtted peavad aktsepteerima sularahamakseid alla 10 000 dollari (6 667 USA dollari) suuruste tehingute eest.

“Seaduseelnõu näeb ette maksimaalsed tsiviilkaristused 5,000 dollarit üksikisikutele ja 25,000 dollarit ettevõtetele. Tuleb märkida, et need on tsiviilkaristused, mitte kriminaalkaristused,” ütles ta.

Hr Gee märkis, et paljud vanemad austraallased “lihtsalt ei taha oma tehingute jaoks kaarte kasutada”.

“Kõik ei saa internetipanga teenuseid kasutada. Paljud leiavad, et kontode ja kaartide haldamine veebis on stressirohke ja segadust tekitav,” ütles ta.

Katter Austraalia partei liige Kennedy Bob Katter sekundeeris eelnõule, märkides, et eelnõu peamine punkt on: “Kas soovite, et teie pangajuht otsustaks, kas saate leivapätsi osta või mitte?”

“Pole kahtlust, et me jookseme pell-mell mingisse düstoopilisse ühiskonda, kus käputäis inimesi kontrollib meie elu kõiki aspekte,” ütles ta.

“Ja [pangajuht] võib arvata, et on hea, kui te ei võta oma tšekke sularahaks ega luba teil oma kaarti kasutada,” lisas hr Katter.

KOMMENTAARID PUUDUVAD

Exit mobile version