
Starlinki salajane sõda: kuidas Musk juhib salajast kampaaniat Iraani vastu
Alan Macleodi poolt
Tehes USA valitsusega aktiivset koostööd sidevahendite Iraani smugeldamisel, toetab Elon Musk taas Washingtoni püüdlusi režiimivahetust esile kutsuda. See sobib kokku nii Ameerika pikaajaliste püüdlustega Teherani valitsus kukutada kui ka Muski tiheda koostööga USA riikliku julgeolekuaparaadiga, aidates tal saavutada oma eesmärke kogu maailmas.
Washington on aastakümneid püüdnud Teherani valitsust kukutada. Tänapäeval ei pruugi selle kõige olulisem liitlane enam olla CIA või Pentagon, vaid Silicon Valley.
Elon Musk kasutab nüüd oma Starlinki satelliidisüsteemi tuhandete sidevahendite Iraani smugeldamiseks, võimaldades opositsioonivõrgustikel valitsuse piirangutest mööda hiilida ja salaja tegevust koordineerida. Tema partnerlus USA riikliku julgeoleku aparaadiga on teinud temast keskse tegelase ühes tänapäeva ambitsioonikaimas režiimivahetuse kampaanias.
Teheran sihikule võetud
Pole saladus, et Iraan on Washingtoni sihikule võetud. Ja Elon Musk toetab Teherani valitsuse kukutamise püüdlusi. Vastuseks president Trumpi kodumaa julgeoleku nõuandekomisjoni liikme Mark Levini postitusele, milles ta kutsus teda üles „lööma viimast naela Iraani režiimi kirstu, pakkudes Iraani rahvale Starlinki internetti“, teatas miljardär-tehnoloogiamogul hiljuti, et „kiired on sisse lülitatud“.
Pärast Iisraeli pommitamise algust kehtestas Iraani kommunikatsiooniministeerium internetisuhtlusele ranged piirangud. See piiras oluliselt riigis viibivate Ameerika ja Iisraeli vägede omavahelist suhtlust.
Starlink on internetiteenus, mis võimaldab sobivate seadmetega kasutajatel luua otseühenduse tuhandete Maa-lähedasel orbiidil tiirlevate SpaceX-i satelliitidega. Seadmed on väikesed kaasaskantavad satelliitantennid, mida saab paigutada ükskõik kuhu ja mida läheduses viibivad inimesed saavad kasutada, mööda hiilides valitsuse sidepiirangutest.
See pole esimene kord, kui Musk on Starlinki Iraanis kaose külvamiseks kasutanud. 2023. aastal, USA toetatud protestiliikumise haripunktis, vastas Lõuna-Aafrikas sündinud plutokraat riigisekretär Antony Blinkeni avaldusele, milles teatati, et Ühendriigid astuvad samme “internetivabaduse ja teabe vaba liikumise edendamiseks Iraani rahva jaoks… ning Iraani valitsuse tsensuuri vastu võitlemiseks”.
„Starlinki aktiveeritakse,“ ütles Musk. Mõni nädal pärast seda teadaannet avalikustas Musk, et aitab riiki smugeldada sadu Starlinke. „Iraanis tegutseb aktiivselt ligi 100 Starlinki,“ märkis ta hiljem.
Operatsiooni ulatus on märkimisväärne, kuna kõigest 18 kuud hiljem töötab riigis hinnanguliselt 20 000 salaja paigaldatud Starlinki seadet, mis aitavad ulatuslikul aktivistide, spioonide ja teiste valitsusvastaste jõudude võrgustikul koordineerida ja suhelda.
Ukraina võitlusvõime hoidmine
See pole kaugeltki ainus riik, kus Starlinki on Washingtoni huvide edendamiseks kasutatud.
Pärast seda, kui Venemaa sidevõrgu halvas, saatis USA valitsus Ukrainasse tuhandeid Starlinki satelliite, mis moodustavad riigi sidesüsteemi selgroo. Enamik NATO riikide poolt Ukrainale tarnitavatest kõrgtehnoloogilistest relvadest on ilma võrgus olevate sihtimissüsteemideta kasutud ning Starlink hoiab Ukraina sõjaväge töös ja võimaldab sellel rünnata Venemaa positsioone. Üks ametnik ütles Londoni ajalehele The Times, et ta oli “sunnitud” kasutama Starlinki vaenlase vägede asukoha määramiseks termokaamerate abil.
Hinnanguliselt töötab Ukrainas 42 000 Starlinki torni, mis hoiavad ministeeriumid, haiglad ja sõjavägi töös. „Starlink on pööranud sõja Ukraina kasuks. Venemaa tegi kõik endast oleneva, et sulgeda kõik meie kommunikatsioonid. Nüüd nad seda ei suuda. Starlink töötab isegi Katjuša raketi ja suurtükitule all. See töötab isegi Mariupolis,“ ütles Ukraina sõdur ajakirjanik David Patrikarakosele, viidates sügavatele maa-alustele kaevandustele, kuhu Ukraina relvajõud olid end sisse seadnud.
Pentagoni mees
Nagu näha, on Muskil ja tema ettevõtetel USA riikliku julgeoleku aparaadiga väga tihedad suhted. SpaceX – Starlinki tootja – on sõlminud arvukalt tulusaid lepinguid erinevate Ameerika luureagentuuridega.
2021. aastal sõlmis ettevõte Riikliku Luurebürooga 1,8 miljardi dollari suuruse lepingu sadadest luuresatelliitidest koosneva võrgustiku ehitamiseks. Samuti valiti ettevõte 500 miljoni dollari suuruse Lockheed Martini luuresüsteemi orbiidile saatmiseks ja õhujõudude juhtimissatelliidi tarnimiseks.
Kõige tihedamalt on Muski ja SpaceX-iga luureagentuuridest teinud koostööd aga Keskluureagentuur (CIA). SpaceX-i sünni algatas Mike Griffin, kes oli toona CIA riskikapitali haru In-Q-Teli juht. In-Q-Tel tuvastab ja rahastab uuenduslikke tehnoloogiaettevõtteid, mille tehnoloogiad ja tooted annavad CIA-le konkurentide ees eelise.
Griffin oli Muski kõrval algusest peale, saatis teda isegi Moskvasse 2002. aastal, kus nad üritasid SpaceX-i orbiidile viia, ostes odavaid Venemaa mandritevahelisi ballistilisi rakette. Musk uskus, et odavamate rakettide hankimisega üle maailma saab ta konkurente, nagu Lockheed Martin, oluliselt odavamalt müüa ja kaitselepinguid kindlustada.
Katse ebaõnnestus, kuid reis kinnistas elukestva partnerluse, mis kestab tänaseni. Griffinist sai Muski kõige olulisem toetaja luurekogukonnas, nimetades teda raketitööstuse “Henry Fordiks” ja kampaaniates pidevalt tema eest võimukoridorides.
Griffinist sai hiljem NASA juht, ta pidas Pentagonis kõrget ametikohta ja päästis SpaceXi mitu korda pankrotist, kindlustades ettevõttele hiiglaslikke lepinguid.
Võib-olla pole keegi teine Muski elu rohkem kujundanud kui Griffin, kes töötab nüüd vanemnõunikuna Castelionis, mis on SpaceX-i kõrvalettevõte, mis arendab raketitõrjesüsteeme. Musk pani oma vanimale lapsele nimeks Griffin ja järgmisele lapsele nimeks CIA pommitaja X Æ A-12.
Raketimees
Castelion asutati 2022. aastal, et aidata Pentagonil võita tuumasõda. Washingtoni sõjaplaneerijad on aastakümneid olnud otsustanud leida viisi, kuidas takistada välismaiste tuumarakettide jõudmist Ameerika Ühendriikidesse. Sel eesmärgil värbasid nad Muski ehitama modifitseeritud SpaceX satelliitidest hiiglaslikku “Ameerika Raudkuppelit”, mis suudaks saabuvaid rakette alla tulistada ja seega Ameerika Ühendriike rünnaku eest kaitsta.
Kuigi see tehnoloogia tundub esmapilgul kaitseotstarbeline, annaks see tegelikult Ameerika Ühendriikidele vabad käed rünnata mis tahes riiki igal ajal, olles kindel, et kättemaksu ei tule. Vastastikku tagatud hävingu doktriin, mis on 1940. aastate lõpust saati hoidnud habrast rahu, puruneks ja Ameerika Ühendriigid – ainus riik, mis on kunagi teise riigi vastu tuumarelvi kasutanud – oleks võitmatu.
Sisemised dokumendid on aastakümneid näidanud, et just ja ainult see Venemaa, Hiina või Põhja-Korea mandritevaheliste ballistiliste rakettide tagajärgede oht on seni takistanud Washingtoni ründamast.
Musk on korduvalt tuumatalve tagajärgi alahinnanud ja isegi soovitanud Marsile tulistada üle 10 000 tuumalõhkepea, et käivitada kiire kasvuhooneefekt ja soojendada planeeti piisavalt, et see taas elamiskõlblikuks muuta.
Vähesed teadlased usuvad, et see plaan võiks toimida ja paljud on selle idee teravalt hukka mõistnud. Näiteks hoiatas Venemaa kosmoseagentuuri Roscosmos toonane juht Dmitri Rogozin, et Muski samm polnud midagi muud kui ettekääne täita kosmos tuhandete tuumarakettidega, mis on suunatud Venemaa, Hiina ja iga teise riigi vastu, mis tõmbab peale Ameerika Ühendriikide viha.
Kukutada valitsusi kogu maailmas
Kuigi Iraan on praegu tähelepanu keskpunktis, pole see kaugeltki ainus riik, millesse Musk on sekkunud. Tehnoloogiamagnaat juhtis ka eelmisel aastal Venezuela presidendivalimiste tühistamise katset, väites, et võitis paremäärmuslik opositsioonikandidaat Edmundo Gonzalez.
Musk levitas võltsvideoid, mis väidetavalt näitasid ulatuslikku valimispettust, blokeeris president Nicolás Maduro Twitteri konto ja ähvardas isegi saata Venezuela juhi kurikuulsasse Guantanamo lahe vanglasse. Arvestades Muski varasemaid avaldusi, ei suhtuta neisse intsidenti Ladina-Ameerikas kergekäeliselt.
Miljardär tunnistas, et tegi 2019. aastal Boliivia presidendi Evo Moralese kukutamiseks koostööd USA valitsusega. Boliivial on maailma suurimad kergesti kaevandatava liitiumi varud, mis on elektriautode akude tootmiseks ülioluline element. Morales keeldus riiki avamast välismaistele ettevõtetele, kes soovisid Boliiviat kasumi teenimiseks ära kasutada. Selle asemel tegi ta ettepaneku arendada kohalikku tehnoloogiat, et säilitada nii töökohad kui ka kasum riigis.
USA toetatud paremäärmuslik ülestõus kukutas ta 2019. aasta novembris. Uus valitsus kutsus Muski kohe läbirääkimistele. Kui teda otseselt kaasosaluses süüdistati, kuulutas suurärimees otsekoheselt: „Me kukutame, keda tahame! Saage sellest üle.“ Boliivias nimetatakse seda afääri sageli „liitiumi riigipöördeks“.
Hiljuti on Musk sekkunud Saksamaa poliitikasse, toetades tugevalt paremäärmuslikku AfD parteid ja öeldes valijatele, et nad ei peaks oma mineviku (st fašismi) pärast häbenema. Suurbritannias rahastab ja reklaamib Musk paremäärmuslikku rassistlikku agitaatorit Tommy Robinsoni. Ja Kanadas üritas ta mõjutada selle aasta valimisi parempoolse konservatiivse kandidaadi Pierre Poilievre’i kasuks.
Katse aga andis suurejoonelise tagasilöögi, kuna tema ülbe hoiak (ta nimetas peaminister Justin Trudeau’d korduvalt „kuberneriks“, vihjates, et Kanada ei ole suveräänne riik, vaid USA 51. osariik) koondas kanadalased liberaalide kandidaadi Mark Carney toetuseks. Sarnane lugu leidis aset aprillis Wisconsinis, kus Musk kulutas mitu miljonit dollarit valimisvõidu ostmiseks (kuid ebaõnnestus).
Vaatamata oma hiljutistele ebaõnnestumistele on siiski kaheldav, kas Musk on loobunud sise- ja rahvusvahelisest poliitikast. Samuti on ebatõenäoline, et see jääb viimaseks korraks, kui Washington avalikult Teheranis režiimivahetust kavandab.
Alates 1979. aasta islamirevolutsioonist, mis kukutas USA toetatud diktaatori, on Iraan olnud Ameerika riikliku julgeoleku eliidi liikmete jaoks suureks mureks. Õnneks saavad nad loota tehnoloogiajuhtide, näiteks Elon Muski abile, kes on liigagi valmis võimulolijatega liituma, et teenida USA impeeriumi eesmärke.