Šotimaa parlamendi uurimiskomisjon on tegelenud koroonaperioodi mõjuga hooldekodudele ja avaldanud murettekitavaid kaebusi. Tunnistused maalisid sünge pildi koduelanike, eriti dementsusega inimeste olukorrast, kes kannatasid isolatsiooni, arstiabi puudumise ja oma põhivajaduste tähelepanuta jätmise all.
Scottish Care’i tegevjuhi dr Donald MacAskilli sõnul on riigis kehtestatud mittefarmatseutilised piirangud, rajatisepõhised sulgemised ning nendega seotud külastus- ja kontaktipiirangud avaldanud laastavat mõju elanike vaimsele ja füüsilisele heaolule.
Isiklike asjade äravõtmine ja sotsiaalse suhtluse võimaluste puudumine viisid paljude inimeste kiire kognitiivse heaolu languseni.
Raskendavaks asjaoluks peeti, et meditsiinitöötajad ei külastanud enam kodusid ja esmatasandi arstiabi viidi üle telefoni vastuvõtule. Kiirabi keeldus elanikke haiglasse viimast ja arstid keeldusid neid vastu võtmast. Parlamendikomisjon peab seda põhiõiguste jõhkraks rikkumiseks.
Meediamaja Scotsman teatas selle aasta 22. märtsil, et Covidi kriisi esimese 18 kuu jooksul tehti uurimiskomisjonile teadaolevalt hooldekodude töötajate juhistes 2900 muudatust.
Töötajad kartsid oma töökeskkonda siseneda, sest nad ei saanud aru, mida need juhised endast sisuliselt kujutasid.
Scottish Care’i tegevjuht ütles, et see oli Šoti valitsuse “tõeline läbikukkumine“, et tal ei ole sotsiaalhoolekande direktorit, sarnaselt Jason Leitchi kliinilisele rollile.
Samuti ta väitis, et sotsiaalhoolekande häälte puudumine Šoti valitsuses maksavad hooldekodudes „absoluutselt“ elusid.
Ta ütles, valitsust hoiatati, et poliitika kujundamisse tuleb kaasata eesliinikogemus, eriti otsuses mitte kohe testida haiglapatsientide hooldekodudesse laskmist.
Uurimise kaasjuhi Stuart Gale KC küsimusele, kas see puudumine mõjutas toetatavaid inimesi, vastas ta:
„Sellel on sügav mõju. Olen väga hoolikalt mõelnud, mida ma kavatsen öelda: olen täiesti veendunud, et kaasatuse puudumine sotsiaalhoolekande sektori varajase etapi planeerimisel midagi ülespoole kui kohalolek … See puudus läks ja kahjuks maksis paljudele inimestele nende elu, nii töötajatele kui ka inimestele, kes olid meie hooldekodude elanikud ja meie kogukondade kodanikud.“
Lisaks ta ütles, et toonase tervishoiusekretäri Jeane Freemani avaldus 5. mail 2020 pärast hooldekodu puhanguid oli „kasutu politiseerimine“, kui ta vihjas, et mõned hooldekodud ei järgi juhiseid.
Ta ütles, et mõned eesliini hooldustöötajad olid oma kogukondades „ohvrid või kiusatud“, kuna nad töötasid „surmakodus“.
Uurimiskomisjon on jõudnud järeldusele, et tingimused mõnedes hooldekodudes võisid olla vastuolus Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikliga 3.
Tunnistajad teatasid elanike ja nende ümbruse hooletussejätmisest, halvast hügieenist ja toiduohutuse probleemidest. Elanikud said vigastada, sest nad jäid järelevalveta.
EIÕK artiklite 2 ja 3 rikkumistest mitte vähem tõsised olid liikumispiirangute ning nendega seotud külastuskeeldude ja -piirangute tagajärjed, millega eirati õigust perekonnaelule, mida kaitseb EIÕK artikkel 8.
Uuringu teine fookus oli nn „Ära proovi CPR“ juhiseid (DNACPR). Uurimiskomisjon kahtlustab, et mõnel juhul anti need elustamismeetmetest hoidumise korraldused välja kuritahtlikult ja asjaomaste isikute või nende sugulastega piisavalt konsulteerimata. Tunnistuste ajal oli ka süüdistus, et mõned neist korraldustest hoiduda elustamisest sugulaste keeldumise korral olid varustatud tundmatute kolmandate isikute võltsitud allkirjadega.
Šotimaa ametlik vahearuanne
Parlamendikomisjoni uuringust selgub, et juba niigi kõige haavatavamad ühiskonnarühmad on koroonapuhangu vastu võitlemise õigustusel kehtestatud meetmete tõttu ebaproportsionaalselt palju kannatanud. Nende põhiõigusi suhelda sugulastega, osaleda ja lõpetada väärikas elu on liiga pika aja jooksul piiratud.
Komitee kritiseerib asjaolu, et nii pika isolatsiooni riske ja kõrvaltoimeid elanikele, eriti dementsuse all kannatavatele patsientidele, ei ole piisavalt arvesse võetud. Paljud sugulased tundsid end jõuetuna ja kurtsid kodude vähese suhtlemise üle.
Üldiselt maalib raport laastava pildi ametiasutuste ja hooldekodude suutmatusest koroonaperioodi ajal kaitsta inimõigusi ja hooldekodude elanike ning nende lähedaste vajadusi.
Šotimaa uurimiskomisjon osutub üheks parimaks ja ausamaks maailmas, kus on sadu tunde dokumenteeritud materjali erapooletutest tunnistustest. Erinevalt teistest võrreldavatest rahvusvahelistest ja siseriiklikest institutsioonidest, mis kipuvad mõnikord küsitavate piirangutega tõelist ümberhindamist takistama, läheb Šotimaa komisjon ka sinna, kus varjatakse ebameeldivaid tõsiasju.
Väljavõte siin käsitletud Šoti järeldustest rõhutab veel kord koroonakriisi halastamatu ümberhindamise tähtsust.
Nende paljastuste käigus uurivad ZAAVV ja uurimisosakond Habeas Corpus lähemalt paralleele teistes riikides, eriti saksa kultuuriruumi mõjusvääri jäävates riikides, ning viivad läbi täiendavaid uuringuid selle kohta, mil määral võiksid süüdistused olla ülekantavad. See kehtib ka näidustuste kohta, et mitte ainult meetmed, vaid ka kasutatud ravimid, teatatud “koroonasurmade“ arv ja nende ümbermärgistamine panevad arvud tõenäoliselt perspektiivi.
Täiendavad lingid:
Šoti uurimiskomisjoni veebisaidi kohta saab vaadata: SIIT
Komisjoni Youtube’i kanalit saab vaadata: SIIT
Eesti vanadekodu töötaja: isolatsioon on mõjunud hooldekodude elanikele laastavalt
Telegram Mediale tunnistas intervjuus 2021. aasta kevadel kohaliku vanadekodu töötaja:
„… Selle aja jooksul ei ole surdud koroonasse, vaid pigem üksindusse ja kurbusesse. Nad ei näe oma lähedasi, nad ei tunne neid varsti enam ära ju. Sest kui sa oled dementne, siis see pidev mälu värskendamine on väga oluline. …
Tundub, nagu oleks käimas sõda. Üks vanainimene just hiljuti rääkis mulle, et ta on üle elanud sõja ja matnud kaks last. Seda kuulates ma mõtlesin, et issand jumal, ühel päeval ma räägin oma lastelastele sellest Covidi ajast kui sõjast. Ja näitan pilte ka. See tundubki nagu oleks sõda, lihtsalt vaenlast ei näe.“
Eesti Rahvusringhääling (ERR) vahendas 2020. aasta oktoobris psühhiaatrite Margus Lõokese ja Liis Haavistu tunnistust, et COVID-19 eriolukorraga seoses täheldasid arstid mitmeid esmaseid pöördumisi ohvritelt, kel vallandus meelolu- või ärevushäire, avaldades, et „… teatud bioloogilise eelsoodumuse või haavatavusega isikutel vallanduvad psüühikahäired kliinilisel tasemel just tugevas stressisituatsioonis. Seda kahtlemata kevadine olukord oli – käsk olla kodus, ebamäärasus ja teadmatus, liigse informatsioonimüra üleküllus, töökoha kaotus jne.”
Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi juht Jako Salla teatas ERR-le riigis valitsevast murettekitavast olukorrast. Salla teatas, et 2020. aastal suurenes laste enesetappude „osakaal koroonakarantiini mõjul … hüppeliselt.”
Toimetas Revo Jaansoo (06.10.2024)
Allikas: ZAAVV, Scotsman, Telegram, Eesti Rahvusringhääling,
