Täna puudutas Vikerraadio hommikuprogrammis külas olnud Helsingin Sanomate ajakirjanik Kaja Kunnas muu hulgas põgusalt ka peatseid parlamendivalimisi Soomes.
Ta ütles, et Soomes pole e-hääletamine juba aastaid teemaks, sest on jõutud arusaamisele, et need pole turvalised. „See on juba nii vana teema, seda seekord pole kajastatud, Soomes ei seda peeta piisavalt turvaliseks,“ märkis ta.
Soome parlamendi Eduskunta valimised toimuvad 2. aprillil. Eelhääletus on Soomes 22.–28.3.2023 ja välismaal 22.–25.3.2023.
Paberil hääletamine on põhjanaabrite jaoks siiani ainus võimalus, olgu siis Soomes või välismaal.
Postimees kirjutas 2018,. aasta presidendivalimiste eel, et soomlaste tõrksuse juured peituvad osaliselt sündmustes, mis juhtusid sealt kümme aastat tagasi. Nimelt katsetas Soome toona kohalike valimiste ajal kolmes omavalitsuses ka e-hääletamist.
Kui Eesti valija saab e-hääletada enda arvutis ja ükskõik millises asukohas, siis Soome valija pidi minema selleks hääletuskomisjoni valve all asuva arvuti või valimismasina juurde oma häält andma.
Kuigi tegelikult hääletas 2008. aasta oktoobri viimasel pühapäeval elektrooniliselt 12 234 inimest, siis 232 häält polnud kehtivad, mis muutis kogu tulemuse vastuoluliseks.
Vaalit.fi veebilehe andmetel on Soomes e-valimiste kasutuselevõttu vaagitud juba aastast 2004 ja siiani ei ole leitud, et e-valimised oleksid turvalised.
Sipilä omavalitsus käis 24.10.2016 strateegiaistungil välja idee, et Soomes võetakse kõikidel valimistel ja referendumitel kasutusele e-hääletus ja selleks koostab justiitsministeerium 2017. aastaks eelaruande.
Justiitsministeeriumi parlamentaarne töörühm esitas omapoolse aruande justiitsministrile 19. detsembril 2017. Justiitsminister teatas selle põhjal, et tema ei kavatse e-hääletusega sellel valitsusajal edasi minna.
Soome justiitsministeeriumi töörühma koostatud aruande kokkuvõte oli järgmine: justiitsministeerium määras töörühma, kes koostas veebihääletuse rakendamise eelaruande volituste ajaks 21.2.2017–30.11.2017. Töörühm koostas eelraporti üldvalimistel ja soovitusi andvatel referendumitel ning rahvahääletustel kasutatava e-hääletussüsteemi kohta ja seda täiendava lõpliku raporti. Lõplikus raportis käsitletakse veebihääletamise eeldusi ja võimalusi ühiskondlikust vaatenurgast. Töörühm nendib, et on olemas veebihääletamise süsteemid, millega saab arvestada, kuid ükski neist ei täida nõudmisi ja edasisi arendusperspektiive arvesse võttes jääb terviklahendusse riske. Internetihääletuse kasutuselevõtu otsus peab põhinema riskide aktsepteerimisel.
Probleemne on samaaegselt kontrollitavuse ja valimissaladuse tagamine. Lisaks on probleem kontrollimatutes tingimustes hääletamisel valijate tuvastamine ja süsteemi töökindlus. Kesksel kohal on kodanike usaldus.
Veebihääletamist töörühm kasutusele võtta ei soovita, sest hetkel on riskid suuremad kui kasu. Tehnoloogia ja demokraatia digitaliseerimise arengut tuleb jälgida ning praegust valimiste infosüsteemi jätkuvalt arendada. Parlamendi töörühm märkis, et üldvalimistel ei tohiks veebihääletamist kasutusele võtta, sest riskid kaaluvad üles kasu.(https://vaalit.fi/sahkoinen-aanestaminen
Valimistel valivad Soome kodanikud parlamenti 200 rahvasaadikut. Ka seal toimuvad parlamendivalimised iga nelja aasta tagant.
Eesti on ainus Euroopa Liidu riik, kus kasutatakse e-valimisi.
