Kummaline, et olen ühe teadustöö ajakirjast Anticancer Research jagamise tõttu oma FB seinal sattunud Delfi faktikontrollijate ja seekord ka minister Jolleri viha alla. Delfi on postituse juurde lisanud märkme, et uuring on osaliselt vale, mitte tulemise vaid metoodika ja huvigruppide protesti tõttu. Täiesti märkamata on jäetud minu poolsed kommentaarid, kus on viidatud, et vähihaiged vajavad uusi ja odavamaid vähivastaseid ravimeetodeid. Teaduslikud uurimistööd käivadki nii, et pakutakse välja hüpotees, siis tehakse katsed, hinnatakse tulemusi, kontrollitakse uutes uuringutes tulemuse korratavust ja tehakse järeldusi massiliseks ravisoovitusteks. Tegemist pole ju sellega, et ma oleks neid ravimeid kasutanud vaid katsega pakkuda välja uusi ideid vähihaigete ravis. Seda enam ajal, kus vähki haigestumus kiiresti suureneb ja riigi ravirahade hulk on täiesti ebapiisav. Postitasin hiljuti ka uudise Soomest, kus riik otsustas loobuda kallistest keemiaravi preparaatidest, kuna raha enam pole ja nad pikendavad haigete elunevust vaid mõne kuu.
Mis on siis Ivermektiin ja Fenbendazol? Mõlemad on retseptiravimid, millega ravitakse parastitaarhaigusi ja mida on üsna intensiivselt uuritud mitukümmend aastat ka kasvajate ravis. Ivermektiin omandas populaarsust ka korona ajal, kus paljudes maades nagu India, Egiptus, ka USAs kasutati seda koronaviiruse raviprotokollides. Näiteks Indias manustati seda sadadele miljonitele haigetele.
On tõsi, et Ivermektiini kasutajad vaktsineerisid end vähem uue ja läbi uurimata mRNA vaktsiiniga ning oli jalus neil, kes soovisid rohkem vaktsiine müüa. Selle tõttu alustati ka Ivermektiini vastast ülemaailmset kampaaniat ning eemaldati ka otsingumootoritest suurem osa informatsioonist. Aga mitte kõike. Karl Olav Rääk on teinud otsingu, kus on siiski leitud veel kustutamata väga tõsiseltvõetavad teadustööd, mis näitavad, et Ivermektiini on uuritud vähiravis juba aastakümneid.
Sharmeen S. jt (2010). “The antiparasitic agent ivermectin induces chloride-dependent membrane hyperpolarization and cell death in leukemia cells.” Blood, 116(18):3593–3603.
Teadlased Toronto Princess Margaret haiglast sõelusid teadaolevate ravimite raamatukogu, et leida uusi vähivastaseid toimeaineid, ja avastasid ivermektiini. Aine tekitas rakusurma madala mikromolaarse kontsentratsiooni juures ägeda müeloidse leukeemia rakuliinides ja patsientide proovides, seejuures eelistatult võrreldes normaalsete vereloome rakkudega. Hiiremudelites aeglustas ivermektiin kasvaja kasvu kolmes sõltumatus leukeemia mudelis, kontsentratsioonidel, mis näivad farmakoloogiliselt saavutatavad. Mehhanism seondub kloriidioonide sissevooluga ja rakumembraani hüperpolarisatsiooniga.
Dou Q. jt (2016). “Ivermectin Induces Cytostatic Autophagy by Blocking the PAK1/Akt Axis in Breast Cancer.” Cancer Research, 76(15):4457–4469.
Sichuani ülikooli teadlased Hiinast näitasid, et ivermektiin pärsib rinnavähi rakkude kasvu, käivitades tsütostaatilise autofaagia (rakusisese “eneseseedimise” protsessi, mis peatab rakkude jagunemise). Mehhanism seisneb PAK1 valgu lagundamises, mis omakorda blokeerib Akt/mTOR signaaliraja. Efekt kinnitus nii rakukultuurides kui ka hiire ksenograftides (inimese kasvajarakkudega siirdatud hiirtel).
Juarez M., Schcolnik-Cabrera A., Dueñas-Gonzalez A. (2018). “The multitargeted drug ivermectin: from an antiparasitic agent to a repositioned cancer drug.” American Journal of Cancer Research, 8(2):317–331.
Mehhiko riikliku vähiinstituudi teadlaste ülevaateartikkel, mis koondab senise tõendusmaterjali ivermektiini vähivastaste toimemehhanismide kohta. Autorid loetlevad, et ivermektiin mõjutab mitmekordse ravimiresistentsuse valku (MDR), Akt/mTOR ja WNT-TCF signaaliradasid, puriinergilisi retseptoreid, PAK1 valku, epigeneetilisi regulaatoreid (SIN3A/B), RNA helikaase ning sihib eelistatult vähi tüvirakke. Olulise järeldusena rõhutavad autorid, et loomkatsetes ja rakukultuurides toimivad kontsentratsioonid on kliiniliselt saavutatavad inimese farmakokineetika andmete põhjal — see toetas ideed, et ivermektiini võiks kiiresti liigutada kliinilistesse uuringutesse.
Dominguez-Gomez G. jt (2018). “Ivermectin as an inhibitor of cancer stem-like cells.” Molecular Medicine Reports, 17(2):3397–3403.
Sama Mehhiko rühma eksperimentaalne uuring näitas, et ivermektiin pärsib eelistatult vähi tüvirakke (cancer stem-like cells, CSC) rinnavähi rakuliinis MDA-MB-231 ning vähendab “tüvelisuse” geenide (NANOG, OCT-4, SOX-2) ekspressiooni. Vähi tüvirakud on alapopulatsioon, mida seostatakse kasvaja taastekke ja ravimresistentsusega, mistõttu on nende sihtimine terapeutiliselt oluline.
Zhang P. jt (2019). “Ivermectin induces cell cycle arrest and apoptosis of HeLa cells via mitochondrial pathway.” Cell Proliferation, 52(2):e12543.
Näitas, et ivermektiin peatab rakutsükli ja käivitab apoptoosi (programmeeritud rakusurma) emakakaelavähi (HeLa) rakkudes mitokondriaalse raja kaudu.
Jiang L. jt (2019). “Ivermectin reverses the drug resistance in cancer cells through EGFR/ERK/Akt/NF-kappaB pathway.” Journal of Experimental & Clinical Cancer Research, 38:265.
Uuris, kas ivermektiin suudab ületada vähirakkude keemiaravi resistentsust, mõjutades EGFR/ERK/Akt/NF-κB signaaliteed — potentsiaalselt oluline leid patsientidele, kelle kasvajad on muutunud tavapärase keemiaravi suhtes resistentseks.
Liu J., Zhang K., Cheng L., Zhu H., Xu T. (2020). “Progress in Understanding the Molecular Mechanisms Underlying the Antitumour Effects of Ivermectin.” Drug Design, Development and Therapy, 14:285–296.
Ülevaateartikkel, mis koondab kuni 2020. aastani kogunenud teadmised ivermektiini molekulaarsetest vähivastastest mehhanismidest erinevate vähitüüpide lõikes.
Juarez M. jt (2020). “Antitumor effects of ivermectin at clinically feasible concentrations support its clinical development as a repositioned cancer drug.” Cancer Chemotherapy and Pharmacology, 85(6):1153–1163.
Sama Mehhiko rühma järeluuring, mis on eriti oluline seetõttu, et testis spetsiifiliselt kontsentratsioone, mis on saavutatavad inimese vereplasmas — vastates varasemale levinud kriitikale, et rakukultuuris kasutatud doosid on liiga kõrged, et olla inimesele relevantsed.
Väga huvitav on aga jälgida minister Jolleri reageeringut meie demokraatlikus riigis. Delfi faktikontrollijad kuuluvad ülemaailmsesse ebademokraatlikku faktikontrollijate võrku ja näiteks Eesti meditsiinilises faktikontrollis arstid puuduvad- järgitakse kitsalt ettekirjutatud reegleid. Oleks väga huvitav teada, kui palju Delfi teenib rahaliselt faktikontrolli emaorganisatsioonilt, kuid see leping on ilmselt konfidentsiaalne. Eesti faktikontrolli MTÜ kuuluvad haigla sanitar, arstitudeng ja õpetaja, hiljem lisandusid 2 täiesti hämara taustaga tegelast, sellest kirjutasin juba varem. Tegemist on ülemaailmse erainitsatiiviga, mille rahastus on läbipaistmatu. Kuna tegemist on erainitsatiiviga, siis puudub sel igasugune sund ja kontroll riigiorganite suhtes, kaasa arvatud riigilt palka saava ministri suhtes. Kui minister reageerib sellisele erainitsiatiivile, on ta nendega seotud või lepingulises suhtes, mis on iseenesest väga tähelepanuväärne. Me elame demokraatlikus riigis, meil kinnitab seda Eesti Vabariigi Põhiseadus, meil on valimised, kus valitakse neid, kes pääsevad võimule lähedale. Teoreetiliselt muidugi. Ka “Sõna on vaba!”, nagu kinnitas endine President Kaljulaid. Kuid riigi esindajate käitumine RE juhtimisel toob üha enam meelde totalitaarse Stalinliku NSVL, kus kirjanikku, kunstnikku, arsti või ajakirjanikku häbistati avalikult ajalehtede kaudu, kolleegid pidid neid hukka mõistma, lahti ütlema, neilt võeti ära töökohad ja kui see ei aidanud saadeti nad GULAGi või mõrvati. Paistab, et sinnapoole oleme teel. Minister Joller lubab riigi jõuga represseerida raviasutusi, kus töötab arst, kes avaldas teadustöö, mis näitab, et maailmas on käimas on uuringud uute ja odavamate vähiravi meetodite osas. Keegi ei tee midagi ilma põhjuseta ja tasuta, arstide autonoomia ja mõttevabaduse piiramisel on kindlad tellijad. Kas haiged/valijad soovivad aga meditsiini, kus arstide raviotsused pole vabad ja riik oma jõuga sunnib arste kasutama vaid kitsalt nimekirja kantud ühtesid retseptiravimeid ignoreerides teisi odavamaid variante. Valiku saate teha järgmistel valimistel.
-Dr. Aivar Tilk, Facebook
Häbiväärset artikli saab lugeda siit:
