„Wuhan Hollandis“: Hollandi teadlased arendasid valitsuse rahastusel välja 100% surmava viiruse
Hollandis Lelystadis asuvas range turvatasemega laboris on teadlased loonud muteerunud linnugripiviiruse, mis oli loomkatsetes 100% surmav ja võib imetajate vahel edasi kanduda. Projekti rahastas Hollandi Põllumajandusministeerium. De Andere Kranti avaldatud juhtum meenutab surmavalt Wuhani – ainult et seekord asub tulevase pandeemia potentsiaalne algupära Euroopa südames.
Teadus hävingu teenistuses?
Wageningeni Bioveterinaaria Uuringute Keskuse (WBVR) niinimetatud funktsioonivõimenduse katse ametlik eesmärk oli süvendada H5N1 mutatsioonide mõistmist, et paremini ennustada tulevasi puhanguid. Tegelikkuses aga konstrueeriti viirus, millel olid täpselt need omadused, mida biorelva prototüübilt oodata võiks: maksimaalne suremus, ülekandumine imetajate seas ja täielik resistentsus loomulike immuunvastuste suhtes.
Tulemus: kõik manipuleeritud H5N1 viirusega nakatunud tuhkrud surid. See on esimene dokumenteeritud juhtum Euroopas, kus kunstlikult loodud viirus on nii kõrge suremuse poolest.
Ülevalt rahastatud, keegi ei sea kahtluse alla
Eriti vastuoluline on see, et projekti toetas otseselt Hollandi Põllumajandusministeerium. Puudus parlamentaarne arutelu, avalik järelevalve ja eetiline läbivaatamine rahvusvahelisel tasandil. Otsus potentsiaalse pandeemiaohu tekitamiseks tehti biotehnoloogia elevandiluust tornis – ajendatuna ideoloogilis-tehnokraatlikust loogikast: kõik teostatav tehakse ära.
Miks puudub ülemaailmne reaktsioon?
Erinevalt 2011. aastast, mil sarnased katsed USA-s ja Jaapanis tekitasid ulatuslikke proteste, on meedia reaktsioon Lelystadile seni olnud šokeerivalt vaoshoitud. Ilmselt pole avalikkuse teadvusse jõudnud mõte, et Euroopa südames viiakse läbi pandeemiapotentsiaaliga kõrge riskiga viirusuuringuid – või ignoreeritakse seda tahtlikult.
Arvukad rahvusvahelised eksperdid on aastaid hoiatanud funktsioonivõimekuse põhimõtte eest: see kujutab endast ohtlikku tasakaalustamist teadusliku uudishimu ja biotehnoloogilise ülbuse vahel. Ja iga labor, mis selliseid katseid läbi viib, muutub potentsiaalseks järgmise globaalse katastroofi epitsenteriks.
Kontroll? Puudub.
Lelystadi juhtum näitab eelkõige ühte: kõrge riskiga bioloogiliste uuringute jaoks puuduvad tõhusad rahvusvahelised kontrollimehhanismid. Ei WHO-l, ELil ega riiklikel bioeetikakomiteedel pole vahendeid selliste projektide ennetamiseks või isegi avalikustamiseks. Seega jäetakse maailma bioloogiline ohutus üksikute instituutide ja valitsuste otsustada – see on tulemäng, mille ulatust on raske üle hinnata.
Euroopa ilma julgeolekuteadlikkuseta
Samal ajal kui Brüssel reguleerib andmekaitse suuniseid isegi hambaarsti juures, konstrueeritakse Lelystadis superviirust, mis võib ohustada inimkonna eksistentsi. See ei ole liialdus, vaid pigem kaine tähelepanek biotehnoloogilise eelduse kohta ilma demokraatliku vastutuseta.
Kokkuvõte: risk on reaalne – ja ise tekitatud
Lelystadi lugu pole mitte ainult teadusskandaal, vaid ka poliitiline ülestunnistus. Igaüks, kes arendab 2025. aastal välja 100% letaalsusega viiruseid, ei hooli inimkonna tervisest, vaid viib ettevaatusabinõude varjus läbi ohtlikke võimuuuringuid.
Kui me seda arengut ei peata, siis järgmine pandeemia ei tule mitte Wuhani turult, vaid laborist, mida me oma maksurahaga rahastasime.
