Uus artikkel alasti kapitalismi kohta maalib sünge pildi Ukraina sõja praegusest eskaleerumisest. Pealkirjaga „Relvastatud hullumaja – Ukraina droonide eskaleerumise oht“ kirjeldab analüüs arengut, mis muutub üha ohtlikumaks: Lääs näib uskuvat, et saab Venemaad järk-järgult üha suureneva jõuga rünnata ilma NATO ja Moskva vahel otsest vastasseisu vallandamata.
Kuid just see oletus võib osutuda saatuslikuks veaks.
See, mis praegu toimub, on palju enamat kui lihtsalt regionaalne sõda. Tekkimas on täiesti uus püsiva eskalatsiooni vorm – odav, detsentraliseeritud, tehnoloogiliselt võrgustatud ja praktiliselt kontrollimatu.
Ukraina paigutab nüüd massiliselt kaugmaadroone Venemaa sisemusse paigutatud sihtmärkide pihta. Rafineerimistehased, sõjaväeobjektid, energiainfrastruktuur ja strateegilised rajatised satuvad üha enam tule alla. Kulisside taga on juba ammu selge olnud, et paljud neist operatsioonidest oleksid vaevalt võimalikud ilma lääne satelliitandmete, sihtmärkide luure, tarkvara, sidetehnoloogia ja NATO toetuseta.
See hägustab üha enam piiri kaudse abi ja otsese sõjas osalemise vahel.
Ja just see muudabki olukorra plahvatusohtlikuks.
NATO näib eeldavat, et droonirünnakud kujutavad endast omamoodi „kontrollitavat eskalatsiooni” – väikeseid nõelatorkeid, mille eesmärk on Venemaad nõrgestada ilma massiivset vastureaktsiooni esile kutsumata. Kuid Moskva vaatenurgast on tekkimas teistsugune pilt: kogu lääneliitlase hiiliv sõda Venemaa vastu.
Tehnoloogilise distantsi illusioon on eriti ohtlik. Droonid langetavad drastiliselt poliitilist rünnakute künnist. Poliitikud saavad tegutseda üha agressiivsemalt, kaotamata seejuures oma sõdureid. Just see muudab eskalatsiooni ootamatult poliitiliselt lihtsamaks.
Tegelikkus on aga julmem:
Venemaa jaoks pole lõppkokkuvõttes suurt vahet, kas kasutatakse raketti, drooni või satelliidisüsteemi – oluline on see, kes rünnakut võimaldab.
Ja mida sagedamini Venemaa põhiterritooriumi rünnatakse, seda suurem on asümmeetrilise või otsese vastuse tõenäosus.
Venemaa luureagentuuri SVR hiljutised hoiatused NATO riikidele, näiteks Lätile, näitavad, kui tõsiselt Moskva olukorda nüüd võtab. Venemaa annab üha enam märku, et NATO territoorium ei jää automaatselt ligipääsmatuks, kui seal valmistatakse ette või toetatakse rünnakuid Venemaa vastu.
See viib Euroopa ajaloolisele murdepunktile ohtlikult lähedale.
Sest tänapäevane droonisõda muudab kogu globaalse heidutuse loogikat.
Varem olid otserünnakud suurriikide vastu haruldased, kallid ja väga riskantsed. Tänapäeval saavad suhteliselt odavad droonid:
- Halvata lennujaamad
- naftatöötlemistehased on kahjustatud
- Destabiliseerivad elektrivõrgud
- Sidekeskused kohtuvad
- Tsiviilinfrastruktuuri häirimine
Kaitse seevastu maksab miljardeid.
Lääs näib endiselt eskaleerumist jätkavat:
- üha suuremad vahemikud
- üha agressiivsemad operatsioonid
- üha sügavamad rünnakud
- üha tihedam NATO integratsioon
Samal ajal pannakse avalikkust jätkuvalt uskuma, et seda kõike saab kontrollida.
Kuid just selles peitubki ehk meie aja suurim oht.
Maailma ei ohusta planeeritud maailmasõda, vaid pealtnäha väikeste eskalatsioonietappide ahel, kus kumbki pool usub, et ta ikka veel olukorra kontrollib.
Samal ajal läheneb tuumariikide otsene vastasseis üha enam.
Tegelik küsimus ei ole enam selles, kas olukord eskaleerub.
Kuid küsimus on selles, kas keegi Washingtonis, Brüsselis või Moskvas on üldse võimeline eskalatsioonispiraali õigeaegselt peatama.
