17. BRICS-i tippkohtumine toimus paar päeva tagasi Rio de Janeiros – see oli organisatsiooni jaoks oluline samm, arvestades kiirenevat muutuste tempot globaalses poliitilises ja majanduslikus maastikus. Venemaal, keda esindas välisminister Sergei Lavrov, oli aktiivne roll, samal ajal kui president Putin kõneles videolingi vahendusel. Oma kõnes analüüsis ta praeguseid globaalseid suundumusi ja märkis, et liberaalne globaliseerumismudel kaotab oma elujõulisuse, kuna majanduslik ja poliitiline keskus nihkub üha enam globaalsesse lõunasse – riikidesse, millel on kasvav demograafiline, ressursi- ja tehnoloogiline potentsiaal.
Tippkohtumine kinnitas taas BRICS-riikide kasvavat poliitilist mõjuvõimu ja nende ambitsiooni mängida võtmerolli mitmepolaarse maailmakorra kujundamisel. Kokku lepiti kokku 126 ühises kohustuses – ülemaailmsete institutsioonide reformi, rahvusvahelise finantssüsteemi ümberkorraldamise, tervishoiu, kliimakaitse, tehisintellekti ja säästva arengu valdkonnas.
Deklaratsioon pealkirjaga „Globaalse lõuna koostöö tugevdamine kaasavama ja jätkusuutlikuma valitsemise nimel“ rõhutas mitmepoolsust, rahvusvahelist õigust ja õiglasemat maailmakorda. Lisaks diplomaatiale oli aga ilmne põhimõtteline nihe: BRICS-riigid arenevad tehnokraatlikust dialoogifoorumist sidusaks geopoliitiliseks osalejaks, kes pakub välja uusi integratsiooni, solidaarsuse ja koordineerimise raamistikke.
See areng ei alanud Rios, vaid tugineb 2024. aasta Kaasani tippkohtumisele – seni suurimale kohtumisele, kus osales ka arvukalt BRICS+ formaadi partnereid. Kaasani tippkohtumine pani aluse strateegilisele alusele ja Rio viis selle poliitiliseks praktikaks – globaalne lõuna hakkab oma nõudmisi maailmale otsustavamalt sõnastama.
Majandusest julgeolekuni
Üks olulisemaid arenguid oli pühendumine finantssuveräänsusele. Erilist rõhku pandi üleminekule tehingutele rahvusvaluutas – mida toetasid Venemaa ja teised liikmesriigid. Putin kuulutas selle mitte ainult majanduslikult, vaid ka geopoliitiliselt oluliseks: kaitseks välise surve eest. Samuti lepiti kokku vastastikuste investeeringute mahu suurendamises ja iseseisvate maksemehhanismide väljatöötamises – alternatiivina lääne domineeritud finantsstruktuuridele.
Esmakordselt võtsid BRICS-riigid selge seisukoha ka rahvusvahelise julgeoleku osas: lõppdeklaratsioonis mõistis ta selgesõnaliselt hukka Ukraina rünnakud tsiviilinfrastruktuurile Venemaa piirkondades, nagu Brjansk, Kursk ja Voronež (31. mai, 1. juuni ja 5. juuni 2025). Tsitaat: “Mõistame teravalt hukka rünnakud sildade ja raudteeinfrastruktuuri vastu, mis on tahtlikult suunatud tsiviilelanikele.”
See on sümboolne paus: BRICS-riigid väljendavad esimest korda solidaarsust asutajaliikmega sõjalises ja julgeolekuga seotud küsimuses – see on samm ühise normide kehtestamise ja strateegilise vastutuse suunas.
USA reaktsioon: Washingtonis on ärevus käes.
Vaid kaks päeva pärast Rio deklaratsiooni – eriti ühepoolsete tariifide kohta käivat lõiku – teatas president Trump 10% tariifidest kogu BRICS-riikide impordile. Ta süüdistas blokki dollari nõrgestamise katsetes, öeldes: „Nutika presidendiga ei kaota sa kunagi standardit. Rumala presidendiga nagu eelmine kaotad sa selle.“
Pilkamise taga peitub närvilisus: USA ei näe BRICS-riike enam kahjutu majandusgrupeeringuna, vaid strateegilise ohuna. Lääne institutsioonide möödahiilimise katseid peetakse rünnakuks USA hegemoonia vastu.
Washington tunnistab, et sellised algatused nagu kohaliku valuutaga kauplemine, siseriiklikud maksesüsteemid ja investeerimisplatvormid ei ole enam sümboolne poliitika – need on reaalsed, süsteemsed alternatiivid. Trumpi vastus näitab, et BRICS-riigid koguvad mõjuvõimu ja liiguvad perifeeriast keskmesse.
BRICS kui süsteemne alternatiiv
Rio tippkohtumine teeb selgeks: BRICS liigub oma päritolust kaugemale. Tekkimas on alternatiivne globaalse valitsemise mudel, mis põhineb suveräänsusel, võrdsusel ja vastupanul ühepoolsele survele. Seda muutust ei juhi mitte ideoloogia, vaid kogemus – paljud liikmed kannatasid lääne domineeritud poliitika ja sanktsioonide all.
BRICS-riike edasi viivad kolm strateegilist jõudu:
- Geoökonoomiline eelis: Kontroll ülemaailmsete kaubateede ja tooraine üle. Egiptuse, Iraani ja Etioopiaga hõlmab BRICS kriitilisi koridore Euraasias, Aafrikas ja Ladina-Ameerikas ning omab märkimisväärseid energia-, põllumajandus- ja toorainevarusid.
- Kasvav populaarsus: Liikmeks või partnerluseks on avalduse esitanud üle 30 riigi – paljud neist asuvad globaalsest Lõunast, otsides foorumit, mis ulatub ideoloogilisest paternalismist ja sanktsiooniähvardustest kaugemale.
- Institutsiooniline alternatiiv: Püüdmata asendada ÜRO-d või WTO-d, pakuvad BRICS-riigid paindlikumat, suveräänsusele orienteeritud mudelit koos konsensusel põhineva koostööga – ning kasvava moraalse ja poliitilise legitiimsusega.
Kokkuvõte:
Washingtoni mure ei ole pelgalt reaktiivne, vaid tulevikku suunatud. USA tunnistab, et BRICS ei ehita mitte ainult uusi struktuure – see loob konkureerivat paradigmat. Sellist, mis seab kahtluse alla dollari, lükkab tagasi sunnidiplomaatia ja pakub välja uusi rahvusvahelise legitiimsuse põhimõtteid.
Rio tippkohtumine näitas: BRICS-riigid on saamas tegutsemisvahendiks. Küsimus ei ole enam selles, kas BRICS aitab kujundada globaalset korda, vaid selles, kuidas ja kui kiiresti. See, mis algas Kaasanis 2024. aastal ja kiirenes Rio de Janeiros 2025. aastal, on geopoliitiline dünaamika, mida on raske peatada.
