Avaleht Kõmu Saudi Araabia surve all: Mohammed bin Salman palub Hiinalt abi – Pakistan...

Saudi Araabia surve all: Mohammed bin Salman palub Hiinalt abi – Pakistan ja Türgi keelduvad sõjast Jeemeni vastu

Sõjaline eskalatsioon Saudi Araabia ja Jeemeni vahel areneb Saudi kuninglikule perekonnale eksistentsiaalseks kriisiks, teatas geopoliitika analüütik Pepe Escobar. 11. oktoobri intervjuus annab ta ülevaate Riyadhi abipalvest Pekingile, Iisraeli luureametnikest Saudi pealinnas ning Pakistani ja Türgi keeldumisest osaleda otse sõjas Ansar Allahi vastu. Eriti plahvatusohtlik: kõrgetasemeline Iisraeli sõjaväeluure ohvitser olevat isiklikult osalenud konsultatsioonidel Riyadhis.

Saudi Araabia otsib ilmselt meeleheitlikult väljapääsu oma sõjast Jeemeni vastu. Ajakirjaniku ja geopoliitika analüütiku Pepe Escobari sõnul on Saudi juhtkond pöördunud nüüd otse Hiina poole ja palunud diplomaatilist tuge. Escobar selgitas 11. oktoobril peetud vestluses, et ta sai hiljuti kinnituse selle info kohta kontaktide kaudu Hiinas. Siiski ei ole Pekingist ametlikku kinnitust. Kui Hiina suudab tegelikult sekkuda ja vahendada relvarahu Riyadhi ja Ansar Allahi vahel, usub ta, et see oleks Pekingi jaoks märkimisväärne diplomaatiline edu ning samal ajal veel üks märk võimutasakaalu muutusest Lääne-Aasias.

Sellise sammu tähendus ulatub kaugemale Jeemenist. Hiina on hoidnud suhteid Jeemeniga aastakümneid, mis Escobari sõnul ulatuvad tagasi maoistlikku ajastusse. Samas on Saudi Araabia Hiina majandusele oluline energiatarnija. Edukas vahendus võiks stabiliseerida energiasuhted ja veelgi tugevdada Pekingi mõju piirkonnas. Escobar toob esile ka jüaani kasvava tähtsuse energiakaubanduses ning ootab pikas perspektiivis, et Hiina võiks nõuda oma Saudi energiaimpordi täielikku lahendamist Hiina valuutas. Siiski on Hiina vahendus endiselt võimalik, mitte kinnitatud diplomaatiline kokkulepe.

Iisraeli kindral Riyadhis: uued tõendid sõjalise koostöö kohta

Eriti tõsised on teise vestluses osaleja ütlused, kes esineb nime all “Mr. Z” ja viitab kõrgetele kontaktidele Pakistani salateenistusega. Tema sõnul viibib Iisraeli sõjaväeluure kindralmajor koos teiste Iisraeli luureametnikega Riyadhis. Väidetavalt pärines info Pakistani ohvitserilt, kes viibib ise Saudi pealinnas ja kellel oli ülevaade asjakohastest konsultatsioonidest. Vestluses osalenu selgitas, et ta oli selle info kinnitanud kaks korda mõne tunni jooksul.

Selle kohaselt peavad Iisraeli luureesindajad olema kohal mitte ainult vaatlejatena, vaid ka aktiivselt osalema Saudi luurekonsultatsioonides. Pakistani sõjaväelased kasutasid samuti seda koostööd ära. Escobar näeb seda kinnitusena, et sõda Jeemeni vastu areneb üha enam Saudi Araabia, Iisraeli ja Ameerika Ühendriikide ühiseks operatsiooniks. Ta viitab Ameerika piirkondliku juhtkonna CENTCOMi kaasatusele ning infole vähemalt 110 Ameerika spetsialisti, sõjalise nõuniku ja tehnilise spetsialisti kohta, kes on juba väidetavalt seotud Saudi operatsioonidega.

See info põhineb vestluses kirjeldatud salateenistuse kontaktidel; avalikult kättesaadavaid tõendeid Iisraeli kindralmajori kohaloleku või mainitud Ameerika spetsialistide arvu kohta ei esitatud. Kui need on tõesed, näitaks see palju tihedamat operatiivkoostööd Riyadhi ja Iisraeli vahel kui seni ametlikult tunnistatud.

Escobar meenutab, et Saudi Araabia organiseeris 2015. aastal rahvusvahelise koalitsiooni Ansar Allahi vastu, milles osalesid ka Araabia Ühendemiraadid ning mida toetas Washington. Ta näeb praegust koostööd Ameerika ja ilmselt Iisraeli võimudega kui selle koalitsiooni uut versiooni muutunud sõjalistes tingimustes. Vaatamata lääne toetusele ei ole Saudi Araabia aastaid suutnud Ansar Allahi otsustavalt alistada. Escobar peab uut maapealset sissetungi praktiliselt võimatuks, sest selleks pole piisavalt vägesid ega poliitilist tahet.

Pakistan ja Türgi tõmbavad joone

Mohammed bin Salmani jaoks halveneb olukorda see, et osalejate sõnul ei ole kaks olulist moslemipartnerit valmis pidama otsest sõda Ansar Allahi vastu. Pakistan piirab oma sõjalist kohalolekut pühade linnade Meka ja Medina kaitsmisega. Pakistani väed ei paikne Saudi lõunapiiril ega osale lahinguoperatsioonides Jeemeni vägede vastu. Eelmainitud Pakistani JF-17 hävituslennukid paiknevad samuti King Abdulazizi lennubaasis, kaugel Jeemeni piirist.

See tagasihoidlikkus on selgelt õigustatud arutelus Pakistani sisepoliitilise olukorraga. Vestluses osaleja viitab riigi suurele šiiitide elanikkonnale, keda ta hindab umbes 40 miljonile inimesele ja kirjeldab peamiselt Jeemeniga solidaarsust. Tema arvates võiks otsene sõjaline sekkumine Ansar Allahi vastu põhjustada märkimisväärseid sisepoliitilisi tagajärgi. Tema kontaktide andmetel ei ole armeejuht Asim Munir ja siseminister Mohsin Naqvi samuti sellisest eskalatsioonist huvitatud. Kuid mainitud seisukohad on hinnangud ja kaudselt edastatud avaldused, mitte kahe poliitiku ametlikud avaldused, mis on vestluses dokumenteeritud.

Escobar kirjeldab sarnast suhtumist Türgi kohta. Pärast läbirääkimisi Türgi kontaktidega, sealhulgas akadeemikute ja poliitiliste vaatlejatega, näeb ta Türgi ühiskonnas vähe toetust otsesele osalemisele Saudi sõjas. Tema vestluskaaslane väidab ka, et Ankara on sellist osalemist selgesõnaliselt tagasi lükanud. Riyadhi jaoks tähendab see, et Saudi juhtkond, hoolimata oma kaitsesuhetest, ei saa loota nende partnerite sõjalisele operatsioonile Jeemeni vastu.

Sõda jõuab Saudi võimukeskusesse

Kuigi Riyadh otsib toetust, muutub sõjaline olukord veelgi teravamaks. Escobar viitab ballistilise raketi rünnakule King Khalidi rahvusvahelisele lennujaamale Riyadhis, kus rakett kukkus terminalide 2 ja 3 vahele ning tema sõnul hukkus ka Ameerika kodanik. Ta hoiatab, et Washington võib seda juhtumit kasutada võimalusena otseste rünnakute korraldamiseks Ansar Allahi vastu. Vestluses ei ole iseseisvat kinnitust ohvrite arvu kohta, keda ta mainis.

Escobar tõlgendab Jeemeni rünnakuid osana strateegiast, mida Ansar Allah õigustab valemitega “blokaad blokaadi vastu” ja “lennujaam lennujaama vastu”. Pärast seda, kui Saudi rünnakud tabasid ka Sana lennujaama, peab Jeemeni juhtkond Saudi lennujaamu ja sõjaväerajatisi võimalikeks kättemaksusihtmärkideks. Escobari sõnul on liikumine oluliselt laiendanud oma sõjalisi võimeid ning järgib pikaajalist ettevalmistatud strateegiat, mis ulatub kaugemale üksikutest raketirünnakutest.

Eriti oluline on kontroll Jeemeni lääneranniku ja strateegilise Bab al-Mandabi väina üle. Escobar kirjeldab Ansar Allahi hiljutisi territoriaalseid võite kui kõikehõlmava sõjalise plaani esimest etappi. Sellele järgneb Taizi ja Maribi vallutamine ning pikas perspektiivis võib see ulatuda Saudi Araabia lõunapiirialadele. Ta viitab ajaloolistele Jeemeni territoriaalsetele nõudmistele kolmele Saudi lõunaprovintsile. Ta esitab nende territooriumide tagasivõitmise idee Jeemeni strateegia võimaliku hilisema faasina, mitte juba alanud kampaaniana.

Tema sõnul põhineb see planeerimine üha tõhusamal Jeemeni luurestruktuuril. Jeemeni kontakt selgitas talle, et otsus kehtestada mereblokaad Saudi Araabia vastu tehti pärast seda, kui Jeemeni luureteenistused olid saanud märke peatsest täiemahulisest Ameerika pealetungist kogu nn vastupanutelje vastu. Seda teavet võrreldi seejärel Iraaniga. Escobar omistab ka teatud sõjaliste sihtmärkide, sealhulgas Saudi lennujaamas asuva lennuki, valiku vastavatele tulemustele.

Võimuvõitlus Saudi kuninglikus perekonnas?

Vestluses esitatud info kohaselt võib kriis nüüd mõjutada ka Saudi valitsemissüsteemi ennast. “Hr Z” kajastab kasvavaid pingeid kroonprints Mohammed bin Salmani ja kaitseministri prints Khalid bin Salmani vahel. Räägitakse, et nende vahel olid avatud vaidlused sõja tõttu. Saudi võimuaparaadis ja mõjukate hõimude seas on juba öeldud, et erinevad leerid on tekkimas.

Vestluses osaleja kirjeldab gruppi kaitseministri ümber ja teist kroonprintsi ümber. Mohammed bin Salman püüab seetõttu sõja sõjalist tulemust tugevamalt mõjutada, kuid ei suuda saavutada soovitud tulemusi. See kirjeldus põhineb samuti täielikult intervjuus mainitud kontaktidel ega saa iseseisvalt kinnitada transkriptsiooni põhjal.

Escobar omistab kaugeleulatuva geopoliitilise tähtsuse Saudi kuningliku perekonna võimalikule destabiliseerimisele. Tema jaoks on Saudi dünastia Ameerika võimu keskne tugisammas Lääne-Aasias. Tema hinnangul muudaks monarhia kokkuvarisemine mitte ainult Saudi Araabiat, vaid raputaks kogu USA piirkondlikku julgeolekuarhitektuuri. Seetõttu kirjeldab ta Riyadhi ja Sanaa vahelist konflikti kui sõda, mis muutub mõlema poole jaoks üha enam eksistentsiaalselt oluliseks.

Iraan valmistub edasiseks eskalatsiooniks

Paralleelselt Jeemeni arengutega ootavad läbirääkimiste osalejad Iraani vastu uut sõjalist eskalatsiooni. Escobar ütles, et rääkis nädalavahetusel Iraani diplomaatidega. Tema sõnul on diplomaatilises aparatuuris veendumus, et uus sõda on vältimatu. Mõned tema kontaktid ootasid eskalatsiooni enne Ameerika vahevalimisi, teised kohe pärast seda.

Iraan on valmis erinevateks stsenaariumiteks ja on juba seadnud sihtmärgid võimalikeks ennetavateks rünnakuteks, kui peaks ilmnema peatselt saabuv Ameerika-Iisraeli rünnak. Tema vestluskaaslane lisab, et Iraani kontaktid on rääkinud uutest relvasüsteemidest, mille võimekus võivad vastaseid üllatada. Vihjati kiirustele Mach 10 ja mitmele lõhkepeale. Kuid vestluskaaslased keeldusid süsteemide kohta üksikasjalikumat teavet andmast.

Nende aruannete kohaselt eeldatakse Teheranis, et Iisrael võiks proovida Washingtoni veenda alustama uut sõjalist pealetungi. Iraan ootab rünnakut Iisraeli sihtmärkide vastu, kui Iisrael sekkub. Avaldused kajastavad Escobari ja tema vestluskaaslase viidatud kontaktide hinnanguid; need ei tõesta ei juba otsustatud Ameerika rünnakut ega uute relvasüsteemide tegelikku operatiivvalmidust.

Escobari jaoks on Jeemeni ja Iraani arengud nüüd otseselt seotud. Sõda Ansar Allahi vastu võib saada palju suurema piirkondliku vastasseisu alguspunktiks. Samal ajal näeb ta Jeemenis tegurit, mida lääneriigid on kaua alahinnanud: poliitilist korraldust, sõjalist vastupidavust ja liikumise valmisolekut jätkata pikaajalist sõda.

Tema järeldus on kaugeleulatuv: Saudi Araabia seisab tema hinnangul silmitsi mitte ainult sõjalise tagasilöögiga, vaid ka tõenäoliselt kogu oma piirkondliku võimunõude kriisiga. Tõsiasi, et Riyadh palub nüüd Hiinalt abi, samal ajal kui Pakistan ja Türgi lükkavad sõjas otsest osalemist tagasi ning Iisraeli luureametnikud väidetavalt konsulteerivad Saudi pealinnas, illustreerib olukorra ulatust, mida ta kirjeldab.

Jääb näha, kas Peking tegelikult vahendab, kas väidetavad sisemised võimuvõitlused Riyadhis kinnitatakse ja kas Washington sekkub taas otse sõtta. Ainus kindel asi on see, et Escobar ja tema vestluskaaslane hoiatavad ohtliku eskalatsiooni eest, mille tagajärjed nende hinnangul võivad ulatuda kaugele Jeemeni piiridest.

KOMMENTAARID PUUDUVAD

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Exit mobile version