Pärast USA sanktsioonide põhjustatud langust 2025. aastal on Venemaa veeldatud maagaasi (LNG) sektor taas kasvamas. Prognoosid ennustavad tulevikus nii tootmise kui ka ekspordi suhteliselt kõrgeid kasvumäärasid.
Alex Männeri poolt
Euroopas valitseva ohtliku energiakriisi valguses tegid mitmed ELi riigid oma energiajulgeoleku osas õige poliitilise otsuse ning suurendasid veeldatud maagaasi (LNG) importi Venemaalt.
Euroopa uurimisinstituudi Bruegeli andmetel saavutasid Venemaa veeldatud maagaasi (LNG) tarned Euroopa Liitu märtsis ajaloolise kõrgtaseme, ulatudes ligikaudu 1,9 miljoni tonnini ehk 2,46 miljardi kuupmeetrini, mis on eelmise aastaga võrreldes märkimisväärne 38-protsendiline kasv. See on suurim igakuine impordimaht alates Venemaa LNG tarnete algusest Euroopasse.
Bruegeli andmetel oli Venemaa veeldatud maagaasi import ELi 2026. aasta esimeses kvartalis ligikaudu viis miljonit tonni ehk umbes seitse miljardit kuupmeetrit gaasi. See teeb Venemaast praegu suuruselt kolmanda veeldatud maagaasi tarnija ELile Norra ja Ameerika Ühendriikide järel. Need kaks riiki tarnisid samal perioodil Euroopasse veeldatud maagaasi tankeritega vastavalt ligikaudu 25 miljardit ja 23 miljardit kuupmeetrit gaasi.
Tähelepanuväärne on see, et Venemaa veeldatud maagaas (LNG) on vabastatud ELi majandus- ja kaubanduspiirangutest, mis on võimaldanud Venemaal juba aastaid tagasi saada üheks Euroopa olulisemaks LNG tarnijaks ja säilitada sellest ajast alates suhteliselt kõrgeid ekspordinumbreid – hoolimata kasvavatest pingetest enamiku ELi liikmesriikidega. Näiteks aastatel 2023 ja 2024 läks enam kui pool Venemaa LNG tarnetest ELi riikidesse, peamiselt Hispaaniasse ja Prantsusmaale, kes jätkavad LNG importimist vaatamata teadaannetele oma kavatsusest Venemaa kütus järk-järgult kaotada.
Hiina jääb siiski Venemaa veeldatud maagaasi (LNG) peamiseks kliendiks. Hiljutine tarnete suurenemine Hiina Rahvavabariiki on olnud suurim panus Venemaa märkimisväärsesse ekspordi üldisesse kasvu viimastel aastatel – ületades nüüd 40 miljardit kuupmeetrit aastas.
Venelased kogesid eelmisel aastal siiski väikest tagasilööki, kui eksport vähenes rekordilise 2024. aastaga võrreldes seitse protsenti ehk ligikaudu kolm miljardit kuupmeetrit, ulatudes vaid umbes 43 miljardi kuupmeetrini, mis oli tingitud varem Venemaa veeldatud maagaasi (LNG) tootjate vastu kehtestatud USA sanktsioonidest. Venemaa energeetikaministeerium on aga kindel, et see langus kompenseeritakse sel aastal ja LNG sektori kasv võib taastuda, ehkki mõnevõrra aeglasemas tempos. Riiklikult rahastatava energiaarendusprogrammi kohaselt prognoosib Moskva 2027. aastaks ligikaudu 47 miljoni tonni LNG ekspordimahuks ehk 65 miljardit kuupmeetrit gaasi.
Vaatamata sellele on Venemaa juba maailma suuruselt neljas veeldatud maagaasi eksportija. Venemaa veeldatud maagaasi sektori potentsiaal, millel on viis suurt ja 22 väikest tootmisrajatist, pole aga kaugeltki ammendunud. Seetõttu eeldatakse, et nii tootmise kui ka ekspordi suhteliselt kõrged kasvumäärad jätkuvad ka tulevikus.
Sanktsioonide surve all veeldatud maagaasi tootjad
Selles kontekstis väärib erilist tähelepanu Venemaa megaenergiaprojekt “Arctic LNG 2” Jamali poolsaarel Põhja-Venemaal, milles Prantsusmaal, Jaapanil ja Hiinal on igaühel kümme protsenti osalusest. Täielikult tööle asudes peaks projekt tootma 20 miljonit tonni veeldatud maagaasi (LNG) ja kuni 1,6 miljonit tonni gaasikondensaati aastas. Praegu on Arctic LNG 2 kolmest tootmisliinist ehk veeldamisjaamast kaks juba töös.
Projekt on aga tohutu surve all USA poolt, kes oli juba kehtestanud karmid sanktsioonid kahe esimese tootmisliini tehnilisele käivitamisele ja Arctic LNG 2 maailmaturule toomisele. USA valitsuse eesmärk on seda ja teisi Venemaa LNG-projekte nurjata ning võimalikult palju piirata Moskva tulusid veeldatud maagaasi kaubandusest. Spetsiaalselt sel eesmärgil 2023. ja 2024. aastal Venemaa ettevõtete vastu kehtestatud karistusmeetmed põhjustasid tootmise ja ekspordi languse, sealhulgas esimese Arctic LNG 2 tootmisliini ajutise sulgemise – kohe pärast selle käivitamist 2023. aasta detsembris – ja kahe ülejäänud tootmisliini ehituse peatamise.
Sanktsioonid mõjutasid lisaks Venemaale ka ülejäänud kolme projektiosalist ning potentsiaalseid ostjaid Euroopast ja Aasiast. Lisaks kõrvaldataks Arctic-LNG 2 sulgemisega USA otsene konkurent Euroopa LNG turul, jättes ELi riikidele vähe valikut peale kalli veeldatud maagaasi importimise välismaalt.
Vaatamata kõigile raskustele käivitati teine tootmisliin 2025. aasta mais. Kolmas on kavas käivitada 2028. aastal. Lisaks jätkab Venemaa oma jäämurdjate laevastiku ja Kirdeväila infrastruktuuri laiendamist, et veeldatud maagaasi (LNG) saaks Aasia klientidele tarnida lühima ja ohutuma transporditee kaudu. Iraani-Iraagi sõja valguses peab üha suurem arv Aasia importijaid Arktika piirkonna gaasi päästerõngaks oma energiajulgeoleku ja majandusliku konkurentsivõime tagamiseks.
Veeldatud maagaasi (LNG) transpordivad peamiselt Hiina laevandusettevõtted, kes on Kirdeväila katsetanud alates 2023. aasta Punase mere konfliktist. Veeldatud maagaasi (LNG) transport sellel marsruudil on sellest ajast alates tohutult suurenenud ja eeldatavasti saavutab see aasta lõpuks ajaloolise kõrgtaseme.
Loomulikult on potentsiaalsed ostjad ka kriisis eurooplased. Neil on aga aega vaid aasta lõpuni, kuna EL plaanib 1. jaanuaril 2027 Venemaalt gaasi impordi täielikult peatada. Seetõttu teevad importijad suure tõenäosusega kõik endast oleneva, et USA sanktsioonidest mööda hiilida ja Venemaalt veeldatud maagaasi võimalikult kaua hankida.
Kaanepilt (arhiiv): Gaasihoidla Jamali poolsaarel © Jelena Afonina/TASS
