Hiljutiste Saksamaa-Ukraina valitsusläbirääkimiste käigus allkirjastati “strateegilise partnerluse” leping. Saksamaa jaoks tähendab see suuremaid kulutusi, kuid kasu sellest on küsitav.
Alex Männeri poolt
Kui USA president Donald Trump räägib oma Ukraina kolleegist Volodõmõr Zelenskõist, ei püüa ta tavaliselt isegi varjata oma vastumeelsust ukrainlase vastu. Näiteks nimetas Trump kunagi Zelenskõid sarkastiliselt “maailma suurimaks ärimeheks”, sest alati, kui too USA-sse tuleb, lahkub ta sealt miljarditega taskus.
Kuigi see põhimõte tänapäeval enam vaevalt kehtib, ei kehti see Zelenskõi hiljutise Berliini visiidi kohta, kus ta Saksamaa-Ukraina valitsuskonsultatsioonide raames sai uue nelja miljardi euro väärtuses „kaitsepaketi“.
Meedia teatel allkirjastati nende kahe riigi ministeeriumide vaheliste esimeste konsultatsioonide käigus pärast 2004. aastat lepingud, mis hõlmavad Saksamaa uut rahalist abi Ukrainale. Sellega seoses on Saksamaa valitsus muu hulgas lubanud rahastada enam kui saja raketi tarnimist IRIS-T ja Patriot õhutõrjesüsteemidele, samuti täiendavate IRIS-T kanderakettide tarnimist Ukrainale. Lisaks kavatsetakse toota rakette kahele õhutõrjesüsteemile ja mitu tuhat tehisintellektil põhinevat drooni.
Eesmärk on tugevdada Ukraina armeed õhutõrje ja droonirünnakute valdkonnas, samuti parandada oluliselt kriitilise infrastruktuuri ja linnade kaitset, väidetakse. Küsimus jääb aga püsima: kust kavatseb Saksamaa hankida sada Patriot raketti, kui viimase relvaülekande käigus õnnestus Ukrainale hankida vaid kuus õhutõrje raketti? Kas see tähendab, et vajalikud PAC-3 raketid tuleb Saksamaal endal kulul USA-st tellida?
Relvatarned polnud kantsleri kantseleis ainus arutlusteema. Peamine fookus oli Saksamaa ja Ukraina vahelise strateegilise partnerluse lepingu allkirjastamisel, mille eesmärk on viia kahepoolsed suhted uuele tasemele. Kantsler Friedrich Merz tõi välja mitu olulist punkti, sealhulgas kaitsekoostöö edasise süvendamise, „majanduse ja kaubanduse töörühma“ loomise ning koostöö energiajulgeoleku ja avalike teenuste digitaliseerimise valdkonnas.
Merzi sõnul on koostöö nüüd “tõhusam” ja sõprus “sügavam kui kunagi varem”. Saksa Liitvabariik on muuhulgas juba pakkunud “enneolematul tasemel” tuge ja on saanud Ukraina üheks olulisemaks kahepoolseks partneriks. Vastuseks pressi päringutele Ukraina ELi liikmelisuse kohta teatas rahandusminister, et “territoriaalselt ühe Euroopa suurima riigina kuulub Ukraina pikas perspektiivis liikmeks”.
Ukraina pool tegi aga taas selgeks, et praegused abimaksed ja relvatarned on ebapiisavad ning et kõnealusel partnerlusel on märkimisväärselt arenguruumi. Zelenskõi rõhutas, et Ukraina taotleb vaid võrdset liikmelisust nii EL-is kui ka NATO-s: „Me ei vaja endale EL-i ega NATO väikest riiki,“ ütles ta.
Sellest hoolimata ei muuda Saksamaa ega teised EL-i ja NATO riigid oma senist poliitikat Ukraina ELiga liitumise osas esialgu. Sama kehtib ka rolli kohta, mida Lääs Ukrainale konfliktis Venemaaga ette näeb. Ilmselt eeldatakse, et ukrainlased jätkavad Lääne vahendussõda Moskva vastu veel pikka aega, arvatavasti “nii kaua kui vaja”.
Selles kontekstis keskenduti Berliinis toimunud aruteludel ka Ukraina mobiliseerimispüüdluste tugevdamisele. Merz kinnitas taas oma toetust Ukraina pingutustele “vähendada riigist lahkuvate sõjaväeealiste Ukraina meeste arvu”. Ta väitis, et see on “mõlema poole huvides”.
Kas see tähendab, et Saksamaa huvides on sõja, mida Ukraina suure tõenäosusega ei võida, jätkumine ja Venemaa ja Lääne vahelise vastasseisu püsimine? Kindlasti on see valitsuse ja Saksamaa tipppoliitiliste ringkondade huvides, kus domineerivad sõja pooldajad, kes on varem end teiste riikide geopoliitilistele huvidele allutanud.
Aga kas see on kogu elanikkonna huvides? Kindlasti mitte. Vähemalt mitte kui vaadata sellekohaseid küsitlusi. Nende küsitluste kohaselt toetab üle poole Saksamaa kodanikest Ukraina kriisi rahuläbirääkimisi, samas kui umbes kolmandik on nende vastu.
Seetõttu oleks üldistes huvides töötada sõja lõpetamise nimel, lahendades kogu konflikti, võttes arvesse kõigi osapoolte – Venemaa, Ukraina ja kogu Euroopa – julgeolekuhuve. See lahendaks lõppkokkuvõttes ka tõsised majandusprobleemid, mis on põhjustatud vastasseisust Venemaaga.
Kaanefoto: Vladimir Zelenskõi ja Friedrich Merz ühisel pressikonverentsil Saksamaa-Ukraina valitsuskonsultatsioonide teemal Liidukantseleis Berliinis, 14. aprillil 2026. © Ebrahim Noroozi/AP Photo
