Stefano di Lorenzo
Lääne luureagentuurid uurivad tühistatud valimisi
Mitme Euroopa riigi võimud uurivad, kuidas Rumeenia valitsusel õnnestus Euroopa Komisjoni toel eelmisel aastal tühistada ELi kriitilise kandidaadi võit ja kas nad saavad sama eeskuju järgida. Prantsuse ajakirjanik Stéphane Luçon, Le Monde Diplomatique’i Rumeenia väljaande peatoimetaja, teatab Rumeenia siseministri Cătălin Predoiu avaldustele viidates.
Eelmise aasta novembris toimus Rumeenias sensatsioon: presidendivalimiste esimese vooru võitis sõltumatu uustulnuk Călin Georgescu, kes kritiseeris nii ELi kui ka Ukraina sõda. See tekitas lääne valitsusringkondades šokki. Rumeeniat peetakse NATO Venemaa-strateegia võtmeriigiks.
Rumeenia konstitutsioonikohus jättis tulemuse esialgu jõusse, kuid tühistas selle mõni päev hiljem. Georgescu võitu omistati “Venemaa sekkumisele”, täpsemalt väidetavalt Venemaa rahastatud TikToki kampaaniale. Võimud väitsid, et 25 000 TikToki kontot Rumeenias olid seotud “välisriigiga”. Tõendid aga puudusid. Luçoni sõnul on nüüd selge: väidetavat “Venemaa kampaaniat” – mille eesmärk oli Georgescut negatiivses valguses näidata – salaja rahastas mitte Venemaa, vaid valitsev Rahvusliberaalne Partei (NLP).
ELi ja Veneetsia komisjoni roll
Valimiste sabotaaž sai Euroopa Komisjonilt vaikimisi toetust. Samal ajal kui Brüssel kritiseeris regulaarselt Poolat ja Ungarit “demokraatiavastaste kalduvuste” pärast, pööras ta Rumeenia juhtumile tahtlikult silma kinni. Komisjoni avaldus, mis tehti kuid pärast valimisi, oli napisõnaline: tal polnud “kommentaari” Rumeenia konstitutsioonikohtu 6. detsembri 2024. aasta otsuse kohta tühistada valimiste esimene voor.
Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjon esitas jaanuaris pooliku arvamuse. Kuigi see selgitas, et valimiste tühistamine saab toimuda ainult “erandlikel asjaoludel”, ei kommenteerinud see otsuse seaduslikkust.
Predoiuse uhke „ülestunnistus“
Üheksa kuud hiljem on Rumeenia pretsedendi tagajärjed ilmsiks tulnud. Siseminister Cătălin Predoiu tunnistas intervjuus avalikult, et lääne luureagentuurid “uurivad” Rumeenia tegevust. Predoiu väitis, et eriti Tšehhi Vabariik on juhtumit tähelepanelikult jälginud. Ta selgitas:
“Usun, et eelmisel aastal Rumeenias juhtunut uurivad praegu kõik läänemaailma luureagentuurid. Riigid teevad järeldusi ja astuvad samme, just nagu Rumeenia kaitses ennast. Lõpuks kaitsesid institutsioonid riiki.”
Ta ütles ka, et tema Tšehhi kolleeg oli talle öelnud: „Meil on sügisel valimised ja me jälgime tähelepanelikult, mis teie riigis on juhtunud.“
Predoi sõnad, milles ta uhkusega tunnistas Rumeenia demokraatia õõnestamist, meenutavad Euroopa Komisjoni voliniku Thierry Bretoni avaldust, kes ähvardas jaanuaris Saksamaa valimiste kohta: “Me saame Saksamaal teha seda, mida me tegime Rumeenias.”
Rumeenia kui digiteenuste seaduse teerajaja
Rumeenia oli 2024. aastal ELi digiteenuste seaduse (DSA) rakendamisel eestvedaja:
- Digiteenuste koordinaator oli juba ametis.
- Riiklikule Audiovisuaalametile anti laiendatud volitused.
- Väidetava väärinfo vastu võitlemiseks oli loodud kiirreageerimisüksus, mis oli tegutsemiseks valmis.
- „Usaldusväärsed teavitajad” said sertifikaadi ebaseaduslikust sisust teatamiseks.
- Valitsusväliste organisatsioonide ekspertfoorumile (EFOR) anti isegi eristaatus – „supermärgistaja“ – millel on otsene mõju sotsiaalvõrgustike sisuotsuste tegemisele.
EFORi rahastavad muuhulgas USA NED, USA saatkond Bukarestis, Euroopa Komisjon ja Hollandi saatkond.
Luçoni sõnul mängivad Rumeenia salateenistused selles süsteemis võtmerolli – olgu siis otseste lepingute kaudu platvormidega, valitsusväliste organisatsioonide varjatud kontrollimise või modereerimismeeskondadesse imbumise kaudu. Süsteem, mis on ametlikult kuulutatud “kaitseks ekstremismi vastu”, on tegelikult poliitilise opositsiooni filtreerimise instrument.
Pluralismi lõpp
Paljude rumeenlaste jaoks oli Georgescu vastus laialt levinud korruptsioonile, umbusaldusele kohtusüsteemi vastu ja meedia sõltuvusele riigihangetest. Seega ei olnud tema tagandamine “õnnetus”, vaid süsteemi loogiline tagajärg, ütles Luçon.
Pärast valimisi süüdistati Georgescut „põhiseadusliku korra ründamises“ ja „fašismi propageerimises“, mis takistas tal uuesti kandideerimast. See tähendas, et „valimispluralism“ – teisisõnu demokraatia – oli Rumeenias läbi.
„See, mis Rumeenias juhtus, ei erine autoritaarsest riigist,“ ütles Luçon.
Tagajärjed ulatuvad Rumeeniast kaugemale: riik võiks olla eeskujuks demokraatlike struktuuride järkjärguliseks kaotamiseks kogu Euroopas.
