Üks osa ühe rahva kultuurist on meedia ja ajakirjandus. Meedia on suuteline looma paljudele maailmakuvandi ja vaated mida tegelikkuses ei eksiteeri. Meedia on loonud Harry Potteri, Hitleri, Pavlik Morozovi ja palju teised kangelased. Igapäevast meediatööd tegevad inimestel tuleks teha endale selgeks, kas edastatu tundub inimesele tõesena või propagandana. Samuti peaks ajakirjanikud enne ,, ENTER” vajutamist saama aru oma kirjatu sisust vaadatuina erinevatest vaatenurkadest. Monnet on maalinud maaliseeria ,, Heinakuhjad” milledest ühte on õnnestud ka minul kunagi Saksamaal näha. Need maalid, mis on ühest ja samast objektist on ometigi nii erinevad, kuna on maalitud eri aegadel. Oleks Monnet vahetanud veel vaatenurka oleks pilt sootuks kolmas. Ka mõni ajakirjanik võiks mõista, et kõik inimesed ei ole sama silmaväviga mis temal ning samuti on paljudel teistsugune kehakaal, juuksevärv, palju muid isikuomadusi ja mis peamine- hoopis teistsugused vaimsed võimed. Nagu kaasapandud kuvatõmmisel näha, siis on 27 detsembril Delfi avaldanud kell 00:02 nupukese, kus pealkirjaks ,, Sõjaprintsess ei tohi väsida“. Seesama artikkel kandis keskpäevaks juba hoopis teistsugust pealkirja ,, ….. Seni ei tohi me väsida“.
Ma mõistan autorit ja tunnen talle kaasa, et keegi, kellel on veidi suuremad vaimsed võimed, tõmbas arvamusloo autori maapeale tagasi. Ilmselt luges talle umbes sellised sõnadki peale: Vaata entusiast, mõni inimene võib aru saada, et mingisugust prinsessi ei ole olemas ja see on meie enda väljamõeldis, sest meid kästi ju. Ära rohkem üle pinguta sõbrake sest me peame ju vähemalt näima ausa ja asjalikuna”.
Mis aga puutub selle nn sõjaprintsessi kuvandi loomisse, siis on meie vaba ajakirjandus (vaba selles mõttes, et igaüks võib vabalt ja takistusteta kirjutada mingitest olematutest Kremli käsilastest, faktikontrollist, kiruda EKRE-t jne) sellega tegelenud juba viimased 14-15 aastat. Ilmselt oli üks selle põhjuseid asjaolu, et Vana-Vunts hakkas mõistma, et ega see lihtsa konkurentsi advokaadi sära ei tõuse isegi samale tasemele mustlastantsu ansambliga ,,Romashka” kuigi vihud neist tantsida paremini. Samuti ei suuda prinsess Brüsselis üksi millegiga hakkama saada. Keegi teravamm ja ausam ütles sügisel 2018 pärast Kaja Kallase naasmist koguni, et avalikkusel olid Kallase suhtes väga suured ootused, eriti seoses isa Siim Kallase talendiga, aga kahjuks osutus tulemus lahjemaks kui osati arvata. Selgus, et kõik pole kuld, mis hiilgab. Kallas küll kirjutas Brüsselist mõned terased artiklid olukorra kohta Eestis, aga kodumaale jõudnuna oli ta justkui uppunud kukk.
Kuna kollektiivses alateadvuses võtab arheotüübi kujundamine mõne aja, siis alustati 2011 aasta parlamendi valimistega. Juba 2010 aastal astus meie mõisapreili täiesti teadlikul valikul reformierakonda, kuigi valikuid oli ju mitmeid. :). 2011 aasta valimistel sai ta 7157 häält. Ma mõistan neid, kes väidavad, et tema ainuke teene oli sündida õige mehe peresse, aga nad peaksid aru saama, et see on ju isa süda, mis seda sunnib. See ei ole Kaja teene ega süü, et ta 7157 häält sai.
Tänane ajakirjandus on täiesti teadlik mida tähendab sõnapaar große Lüge ja teab ka selle mõju. Seetõttu ta ei mainigi asjaolusid, mis võiks suurt võidukäiku takistada mingilgi määral. Ka Pravda ei kirjutanud, et Matrossov, kelle viimasteks sõnadeks enne dzoti ette viskumist olid ,, Skolsko Bljaad” ja et tüüp ise oli distsiplinaar patalonist.
Kuid tegijal juhtub. Mõned apsakad on siiski sisse tulnud vaatamata sellele et meie prinsess vahetas isegi oma perenime sobivamaks, või nagu ta ise selgitas: Ma ei võtnud ka uuesti abielludes mehe perekonnanime, kuna Kallas käivat tema identiteediga kõige paremini kokku.
7. jaanuaril 2017 valiti Hanno Pevkur Reformierakonna esimeheks. Meie prinsess oli samal ajal Europarlamendi liige ja valmistus saama peaministriks. Üheks ettevalmistumise vahendiks oli raamatu ,,MEP 4 aastat Euroopa Parlamendis” koostamine ja muidugi väljaandmine. Seetarvis loodi ka 2017 aasta maikuus uus äriühing,- KAVA kirjastus, mille sissemaksmata osakapital on senini -2500€ ning mida juhib üks Kaja Kallase ( või siis siiski Vana-Vuntsi) vankumatuid toetajaid- Valdo Randpere. Kindlasti on paljudele kõrvu jäänud Valdo Randpere hüüatused ,, Jätke Kaja rahule”.
Muide- selle KAVA kirjastuse toodang on nelja aastaga muljetavaldav. Mõni raamat on isegi ilmunud.
Kuna riigikogu valimised olid tulemas ja seda juba märtsis 2019, siis ei saanud enam kauem Brusselis memuaare kirjutada ja tuli tööle tulla. Ilmselt ISA SOOVITUSEL. Aga kuna pensioni arvestus Brüsselis käis järgmiselt: kes lahkub Euroopa Parlamendist kevadel, sellele arvestatakses tema pensioni kolme aasta pealt, kui sügisel, sellele juba nelja aasta pealt, siis venitas ka meie prinsess oma memuaaride kirjutamise aega sügiseni, sest iga töötatud täisaasta eest lisandub pensionile 3,5 protsenti Euroopa Parlamendi liikme palgast.
Aga enne peaministriks ,,hakkamist”, tulnuks tal lasta ennast valida erakonna esimeheks. Ent siin olid mõned takistused. Esiteks, nagu ma juba mainisin, siis võitis viimased esimehe valimised Hanno Pevkur Kristen Michali ees. Pevkur valiti paraku alles hiljuti ehk 2017aastal kaheks aastaks. Mida siis teha? Esiteks peab Pevkur tagasi astuma ja teiseks ei tohi olla teisi kandidaate erakorralistel reformierakonna esimehe valimistel. Teist tingimust on kerge täita- Vana Vunts annab korralduse aga esimene nõuab natuke tööd ja kombineerimist.
Ja hakkas tulema: Detsembris 2017 teatas Siim Kallas, et soovib reformierakonnale uut esimeest, mille peale vastas Pevkur: ,,“Sellesama seisukohaga, et erakonnale tuleb valida uus esimees, tegi ta minu meelest karuteene oma tütrele. Kaja Kallas on varem või hiljem Eesti peaminister, aga isa liigne innukus sillutada oma tütre karjääri ennaktempos jätab sellele kõigele mageda maigu ja kombineerimise kuvandi,” nentis Pevkur.
8. detsembril 2017 arutas Reformierakonna juhatus auesimehe Siim Kallase ettepanekut korraldada erakonna esimehe erakorralised valimised. See ei olnud ühehäälne ettepanek. Vastu olid: Jürgen Ligi, kes ütles, et ei tema ega juhatus pole praegu valmis seda otsustama – ei inimlikult ega juriidiliselt ning samuti ei saanud juhatuse liige Arto Aas aru, miks tegeleb Siim Kallas juba praegu partei sisevalimistega. Aas sõnul tuleks sellistest mõtetest rääkida esmalt erakonnas, mitte ajakirjanduses. Arto Aas ei saanud aru, et Suurel Kombinaatoril ja Kajal oli ju plaan valmis.
Pevkuri mahategemine jätkus Vana Vuntsi poolt, kes nimetas teda koguni pugejaks ja tühikargajaks. Suhtelisel karm, kas pole? Ühesõnaga- Pevkur ei kõlba kuskile.
Ja tuligi ära: Kaja Kallas, kellel puudus igasugune juhtimiskogemus ja kellel ei ole olnud elus mitte ühtegi alluvat ( peale sekretäri) valiti ainsa kandidaadina Reformierakona esimeheks 14. aprillil 2018.
Aga mis sai siis Pevkurist? Kas ta tühistati?
Kindlasti ei. See inimene, kes oli enne ebakompetentne pugeja ja tühikargaja. Kes ei saanud erakonna esimehena hakkama. Kelle kõned ja intervjuud olid igavad ja ebahuvitavad. Kelle kohta Siim Kallas ütleb, et ta ei osanud juhtida fraktsiooni ning ka seal ei suutnud ta motiveerida oma toetajaid ning Hanno Pevkuri kui mingi märtri haletsemine on naeruväärne ega aita kuidagi kaasa valimisvõidule aastal 2019,”
See mees on praeguses valitsuses kaitseminister ja fraktsiooni esimees. Win Win You know- ütleks selle peale Kallas. Mõlemad Kallased.
Aga, kui võtta arvesse 2021 aasta uuringut, kus leiti, et kõige loetavam Eesti internetikeskkond on Delfi, millel on uuringu järgi 68 protsenti lugejaid Eesti elanikest ja nendest ka veel 70% purulollid, siis tasub proovida, kas eesmärk pühendab abinõu. Tookord tasus ära. Loodan, et purulollide protsent on kõvasti vähenenud nelja aastaga.
“Vaid isekas mõisapreili võib mõelda, et temaga elu mõisas hakkas ja lõppes ning elu tiirleb vaid ümber tema. Andrus Ansip. Kas diivani printsess või sõjaprintsess?
https://uueduudised.ee/arvamus/roland-mere-siimututar-laast-vanemate-kuljest/
Riigikogu sarikniksutaja- Randpere
Roland Mere
Valimisringkond 5
Saare-, Lääne- ja Hiiumaa
