Riigiteede ehitusmahud langevad tänavu nii madalale, et osa maanteid jäävadki korda tegemata ja sinna tuleb paigaldada kiiruspiirangu- ja hoiatusmärgid, kinnitab transpordiamet. Teetööde kilomeetrite maht on vähenenud kahe aastaga kolmandiku võrra.
Transpordiameti tellimusel tehakse tänavu teetöid riigi maa 1388 kilomeetril, mida on viiendiku võrra vähem kui mullu. Kuid 2021. aastaga võrreldes on maht vähenenud kolmandiku võrra. Teede korrashoiuks on tänavu raha vaid 40 miljonit eurot. Eelmise aastaga võrreldes on seda 130 miljonit eurot vähem.
“Eks me teeme neid samu tegevusi, mis me oleme igal aastal teinud. Pindamistöid, kate, taastusi, jätkame mõne suurema ehitustööga, mis jagunevad Eesti peale, ja remondime sildasid ja nii edasi. Sel aastal meil veel selliseid tööliike, mida me üldse ei tee, ei ole. Küll aga need on terendamas ees järgmisel aastal. Näiteks järgmisel aastal me sisuliselt ei rekonstrueeri ühtegi teed. Me ei likvideeri ühtegi liiklusohtlikku kohta, sest meil ei ole vahendeid selle jaoks,” rääkis transpordiameti taristu haldamise teenistuse direktor Janar Tükk.
Musta tolmuvaba katte saab tänavu vaid 17 kilomeetrit teed.
“Riigil on olnud plaan 2039. aastaks ehitada kruusateed tolmuvabaks. See aasta on sinna veel mingid summad ette nähtud, suhteliselt väiksed, aga järgmisel ja ülejärgmisel aasta on nende ridade peal null,” ütles taristuehituse liidu tegevdirektor Tarmo Trei.
Teede taseme säilitamise vajadus aastas on 200 miljonit eurot, lisaks oleks vaja 150 miljonit eurot uute teede ehituseks. Seetõttu muutub riigiteede seisukord halvemaks.
Tõepoolest, mõned teed kipuvad ära lagunema kätte. Meil ei ole raha, et neid anda õigeaegselt remonti ja seetõttu me peame võib-olla seal kiirust piirama või märgid välja panema,” lausus Tükk.
“Meie teede seisund halveneb, meie teed ei ole enam sellisel kujul kasutatavad, nagu võiks olla. Teedel puudub arendustegevus,” nentis Trei.
Valdavalt tehakse tänavu odavat remonttööd ehk teede pindamist. Uute teede ehitus on pea olematu.
Uus loodav koalitsioon arutab teede rahastamist järgmise aasta eelarvet kokku pannes.
“Kui vaadata edasi tulevikku, siis eelmistel eelarve läbirääkimistel tõesti suuri investeeringuotsuseid väljaspool kaitsevaldkonda ei tehtud. Nüüd on küsimus järgmiseks sügiseks, et kas me suudame need mahud tõsta endisele tasemele, jääme madalamale tasemele või ületame ennast. Seda vastust praegu veel ei ole,” lausus majandus- ja taristuminister Riina Sikkut.
ERR
