Autor Michael Zhuang, vahendab The Epoch Times.
Analüütikute sõnul on analüütikute sõnul USA presidendi Donald Trumpi, Hiina liidri Xi Jinpingi ja Venemaa presidendi Vladimir Putini vaheline 19. novembril Shenzhenis Hiinas tõenäoliselt sisuliste kokkulepeteni ei vii, kuna kolmel juhil on vastandlikud strateegilised huvid.
PRESIDENT TRUMP: Me läheme pikale reisile. Läheme Filipiinidele majanduskohtumistele, seejärel Hiinasse, kus kohtun president Xi ja president Putiniga – ning võib-olla kohtun ka Kim Jong-uniga. pic.twitter.com/McCVbciNpR
— Breaking911 (@Breaking911) 16. november 2026
Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna majanduskoostöö (APEC) ürituste ajal toimuv kohtumine võib puudutada sõda Ukrainas, Iraanis, tuumarelvakontrolli ja tehisintellekti. Analüütikute sõnul võib tippkohtumine aga olla eelkõige diplomaatiline harjutus, kus iga juht otsib poliitilisi eeliseid, vältides samal ajal kohustusi, mis võiksid tema huve kahjustada.
Pärast Washingtoni ja Moskva vahelise uue START-lepingu kehtivuse lõppemist veebruaris peaks Trump suruma peale uut tuumarelvakontrolli raamistikku, mis hõlmab ka Hiinat. Venemaa loodab samal ajal parandada oma rahvusvahelist positsiooni ja edendada läbirääkimisi Ukraina sõja lõpetamiseks Moskvale vastuvõetavatel tingimustel.
Taiwani Riigikaitse- ja Julgeolekuuuringute Instituudi teaduri Shen Ming-shihi sõnul on Hiina ebatõenäoline, et tuumapiirangutega nõustuks.
Shen ütles ajalehele The Epoch Times, et kolmel riigil on põhimõtteliselt erinevad julgeolekuhuvid, mis muudab siduva lepingu sõlmimise keeruliseks. Ta märkis, et Hiina tuumaarsenal on endiselt väiksem kui Ameerika Ühendriikidel ja Venemaal, mis annab Pekingile vähe stiimulit oma relvaarendust piirata.
Epoch Timesi kolumnisti, poliitikakommentaatori ja erru läinud USA mereväe kapteni Stu Cvrki 6. juuli kommentaaris öeldi, et Hiina tuumaarsenal võib 2030. aastaks ületada 1000 lõhkepead, võrreldes praeguse 600-ga, hoolimata Pekingi poliitikast mitte kasutada tuumarelvi esimesena.
USA-s elav Hiina kirjanik ja poliitikakommentaator Chen Pokong ütles samuti väljaandele The Epoch Times, et kohtumine ei too tõenäoliselt kaasa sisukaid kokkuleppeid ning võib nii Trumpi kui ka Xi jaoks kaasa tuua poliitilisi riske.
Ta ütles, et Putinil on sellest kõige rohkem kasu, sest kohtumine annaks talle võimaluse istuda kõrvuti kahe teise maailma suurriigi juhtidega, aidates tal lääne sanktsioonidest hoolimata luua uuendatud rahvusvahelise legitiimsuse kuvandit.
Putin võiks Ukraina teemat arutada ka otse Washingtoni ja Pekingiga ilma Ukraina esindajate kohalolekuta, mida Chen kirjeldas Moskva diplomaatilise võiduna.
Trumpi jaoks sõltub tulemus suuresti sellest, kas Xi nõustub liituma tuumarelvakontrolli läbirääkimistega. Kui Peking keeldub, võib Cheni sõnul kohtumine hoopis legitimeerida Putini rahvusvahelist positsiooni, toomata Washingtonile olulist saavutust.
Trump seisab Ukraina pärast silmitsi ka sisepoliitiliste piirangutega. Chen ütles, et Trump tõenäoliselt ei nõustu lepinguga, mis ohverdab Ukraina huvid, eriti pärast seda, kui vabariiklased kannatasid hiljutistel vahevalimistel märkimisväärseid kaotusi.
Peking seisab silmitsi konkureerivate nõudmistega
Hiina välisministeerium teatas ametlikult 16. novembril, et Xi kohtub Trumpi ja Putiniga Shenzhenis 19. novembril. Valge Maja teatas korraldusest 13. novembril ja Kremli pressiesindaja kinnitas seda järgmisel päeval Venemaa riigimeediale TASS.
Shen ütles, et Pekingi hilisem teadaanne peegeldab kohtumise suhtes valitsevat ettevaatlikkust. Xi soovib Shenzheni tippkohtumist kasutada Hiina suurvõimu staatuse demonstreerimiseks, kuid riskib sellega, et teda kujutatakse Venemaaga liitumise või suurriikide kokkuleppe osalisena, mis jätab väiksemad riigid kõrvale.
Chen ütles, et Xi seisab silmitsi Trumpi ja Putini konkureerivate nõudmistega. Moskva võib otsida Pekingi toetust Ukraina küsimuses, samas kui Washington avaldab Hiinale tõenäoliselt survet tuumarelvakontrolli läbirääkimistel osalemiseks.
Cheni sõnul võiks Xi Washingtoniga koostööd tehes rahvusvahelise heakskiidu saada, kuid see võib tekitada poliitilisi raskusi Hiina Kommunistlikus Parteis (KKP). Putini toetamine võiks aga veelgi kahjustada Pekingi rahvusvahelist mainet, eriti Euroopa riikidega, ütles Chen.
Shen ütles, et Trump võib ajakirjanduse ees esitada ootamatuid ettepanekuid, mis tema sõnul võivad hõlmata nõudmisi Hiina osalemiseks tuumaläbirääkimistel või koostööks Iraani küsimuses.
Peking kui võõrustaja võib seega püüda kohtumise kestust ja avalikke avaldusi rangelt kontrollida, ütles Shen, mis tõenäoliselt viiks olukorrani, kus kolm riiki avaldaksid pärast kohtumist eraldi avaldused ühisavalduse asemel. Selline võimalik tulemus peegeldaks konsensuse puudumist, ütles ta.
Analüütikud lükkavad tagasi võrdlused Jaltaga
Kavandatud tippkohtumist on võrreldud 1945. aasta Jalta konverentsiga, kus Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia ja Nõukogude Liit arutasid sõjajärgset rahvusvahelist korda. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi on hoiatanud võimaliku „Jalta 2.0“ eest, kus suurriigid määravad väiksemate riikide tuleviku ilma nende osaluseta.
Chen lükkas võrdluse tagasi, öeldes, et geopoliitilised olud on põhimõtteliselt erinevad. Erinevalt ajutisest sõjaaegsest liidust Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja Nõukogude Liidu vahel puudub tänapäeva kolmel riigil ühine strateegiline eesmärk ja neil on vähe poliitilist usaldust.
Shen ütles samuti, et Jalta konverents toimus Teise maailmasõja lõpu lähenedes ning osalevad riigid olid juba liidus Natsi-Saksamaa vastu. Shenzheni kohtumine seevastu on mitteametlik kokkusaamine lahendamata konfliktide ja vastandlike huvide keskel.
Trumpi visiit Filipiinidele
Enne Shenzheni reisi peaks Trump 17. novembril kaheks päevaks Manilasse külastama, osaledes nelja riigi juhtide tippkohtumisel ja USA-ASEANi eritippkohtumisel.
Valge Maja teatas, et nende kohtumiste eesmärk on tagada vaba ja avatud Indo-Vaikse ookeani piirkond.
Washingtonis asuva mõttekoja Center for Strategic and International Studies teadur Edgard D. Kagan ütles pressikonverentsil, et nelja riigi kohtumise korraldamine enne Trumpi Hiina visiiti saadab Pekingile sõnumi Washingtoni oluliste piirkondlike partnerluste ja Indiaga sidemete tugevdamise pingutuste kohta.
Chen kirjeldas Trumpi Filipiinide visiiti kui USA toetuse demonstratsiooni Manilale pingelises olukorras Pekingiga Lõuna-Hiina meres. Ta ütles, et nelja riigi kohtumine ja USA-ASEANi suhted näitavad ka seda, et Washington on endiselt tihedalt seotud oma piirkondlike partneritega.
Shen ütles, et kohtumised tugevdavad USA julgeolekualaseid lubadusi Indo-Vaikse ookeani piirkonna liitlaste ees, andes samal ajal Trumpile enne Xi ja Putiniga peetavaid kõnelusi täiendavat diplomaatilist mõjuvõimu.








