Avaleht Esileht Prantsusmaa ja Mali peatavad pingete tõttu teineteise kodanikele viisade väljastamise

Prantsusmaa ja Mali peatavad pingete tõttu teineteise kodanikele viisade väljastamise

USA esindaja Ilhan Omar (D-MN) (L) kõneleb parlamendi spiikri Nancy Pelosi (D-CA) meeleavaldusel koos kaasdemokraatidega, enne kui hääletab HR 1 ehk rahvaseaduse üle USA idatreppidel Kapitooliumis 08. märtsil 2019 Washingtonis.  (AFP foto)

Mali märulipolitsei hoiab 31. mail 2021 toetajad eemal Mali üleminekuvalitsuse uue presidendi Assimi Goita sõidukist. (Foto AFP)

Prantsusmaa ja Mali on peatanud teineteise kodanikele viisade väljastamise.

Diplomaadid ütlesid neljapäeval, et Mali on määramata ajaks peatanud viisade väljastamise Prantsusmaa kodanikele.

Mali hunta vastas sellele vastastikkuse põhimõttel Prantsusmaa kodanikele uute viisade külmutamisega oma Pariisi saatkonnas, teatas Mali välisministeerium.

Ta ütles, et samm oli vastastikune pärast seda, kui sai ajakirjanduse kaudu “üllatuslikult teada”, et Prantsuse välisministeerium klassifitseeris Mali “tugevate piirkondlike pingete” tõttu “punasesse tsooni”.

Avalduses öeldi ka, et Prantsusmaa peatas viisade väljastamise ja sulges viisakeskuse Mali pealinnas Bamakos asuvas saatkonnas.

Ministeeriumi sõnul on need meetmed “ühepoolsed” ja “põhjendatud” ning need mõjutavad kahe riigi suhteid.

Prantsusmaa avaldas selle nädala alguses ka reisijuhiste värskenduse, milles soovitatakse, et “praeguses tugevate piirkondlike pingete kontekstis ei ole Malisse reisimine tungivalt soovitatav.

Prantsusmaa mainitud “tugevad piirkondlikud pinged” on seotud olukorraga Nigeris, kus sõjavägi kukutas 26. juulil ametist valitud presidendi Mohamed Bazumi.

Piirkondlik blokk ECOWAS mõistis riigipöörde hukka ja ähvardas Nigeris põhiseadusliku korra taastamiseks sõjaliselt sekkuda.

Nigeri kaks naaberriiki Mali ja Burkina Faso avaldasid aga riigipöörajatele toetust. Nad ütlesid, et seisavad koos Nigeriga igasuguse välismaise sekkumise vastu. Mali ja Burkina Faso seisavad mõlemad silmitsi julgeolekuprobleemidega, mida põhjustavad võitlejad ja etnilised konfliktid.

Prantsuse-vastased meeleolud Lääne-Aafrikas tõusevad

Prantsusmaa ja Mali läksid tülli pärast seda, kui sõjavägi 2020. aastal Bamakos võimu haaras, tagandades president Ibrahim Boubacar Keita, kuna ta ei suutnud peatada surmavat võitlust ja mässu.

Kui vaidlus eskaleerus ja sõjavägi tõi käimasoleva sõjategevuse vastu võitlema Venemaa poolsõjaväelased, hakkas Prantsusmaa oma vägesid välja tõmbama eelmisel aastal lõppenud etapiviisilise väljaviimise käigus.

Prantsuse väed lahkusid pärast sõjaväelisi riigipöördeid 2022. aastal Malist ja 2023. aastal Burkina Fasost. Uus juhtimine Nigeris võib viia järjekordse lahkumiseni riigist, mida Prantsusmaa pidas Saheli peamiseks liitlaseks. 

Prantsusmaal on Nigeris 1000–1500 sõdurit, kes võitlevad niinimetatud terrorismivastase sõjaga. Nigeris ei ole mitte ainult Prantsuse väed, vaid ka Ameerika ja Euroopa sõdurid. Burkina Faso ja Mali on juba välja löönud Prantsuse väed, kellest paljud paiknevad nüüd Nigeris.

Arengud leiavad aset keset kasvavat Prantsuse-vastaste meeleolude lainet kogu Saheli piirkonnas, kusjuures kohalikud elanikud soovivad, et endine koloniaalvalitseja lõpetaks nende asjadesse sekkumise.

Vaatlejad ütlevad, et pahameel Prantsusmaa vastu paistab Malis, Burkina Fasos ja nüüd Nigeris keemispunkti jõudvat.

Prantsusmaal on pikk ajalugu Lääne-Aafrikas, kus ta oli koloniaalvõim kuni aastani 1960. Alates iseseisvumisest on Prantsusmaa säilitanud piirkonnas sõjalise kohaloleku, mis on põhjustanud pikaajalisi pingeid, mis näivad nüüd jõudvat uutesse kõrgustesse.


Press TV

Exit mobile version