Kuigi valimiste eel peibutasid erakonnad avalikkust jutuga meretuuleparkide hoogsast arendamisest, valmib kahe järgmise valimistsükli jooksul tõenäoliselt vaid üks suur merepark.
Merealasid, kuhu Eestis võiks õnnestuda tuuleparke rajada, on mitu – nii Liivi lahes kui Sõrve sääre taga. Veel rohkem on potentsiaalseid arendajaid, kes oleksid tuulikute merre püstitamisest huvitatud.
Ometi ei ole aga loota, et lähima seitsme aasta jooksul Eestis suuri mereparke kerkimas näeks. Ja probleemiks ei saa mitte niivõrd aeglane menetlusprotsess või toetusskeemi puudumine – need küsimused saab poliitilise otsusega ära lahendada –, vaid elektrivõrk.
Nii nagu kimbutab vabade tootmisvõimsuste puudumine täna päikesepaneelide paigaldajaid, hakkab see tulevikus takistama ka meretuuleparkide rajamist. Eesti elektrivõrk lihtsalt ei ole disainitud nii, et Lääne-Eestist antaks korraga võrku kogus, mis ületab terve riigi elektritarbimist. Eleringile võib teoreetiliselt küll anda ülesande ehitada põhivõrk nii võimekaks, et see suudaks merelt tulevad hiigelkogused vastu võtta, kuid praktikas oleks see absurdselt kallis ja ebaefektiivne ettevõtmine, kuna eeldaks suuri võrgutugevdusi üle kogu riigi.
Postimees:https://majandus.postimees.ee/7733335/liiga-palju-elektrit-eesti-meretuuleparkidel-pole-toodangut-kuhugi-panna
Elektri börsihinna hetkeseis: https://elektrihind.ee/borsihind/
