Dokumendid on tugevalt seotud ELiga
Kuidas digiteenuste seadust valimiste eel tsensuuriks kasutati
USA Esindajatekoja sisedokumendid viitavad sellele, et Euroopa Komisjon kasutas süstemaatiliselt digiteenuste seadust poliitilise diskursuse mõjutamiseks enne Euroopa Parlamendi valimisi. Dokumentidest selgub, et sihtmärgiks ei olnud ebaseaduslik sisu, vaid pigem ebasoovitavaks peetav legaalne poliitiline kõne.
Dokumendid pärinevad USA Esindajatekoja justiitskomitee uurimistest ja puudutavad muu hulgas Hollandi parlamendivalimisi aastatel 2023 ja 2025. Need sisaldavad e-kirju, koosolekute päevakordi ja sisehinnanguid, mis paljastavad selge mustri: koordineeritud poliitiline surve sotsiaalmeedia platvormidele vahetult enne valimisi.
Kohtumised platvormidega vahetult enne valimisi
Enne 2023. aasta Hollandi valimisi kutsus Euroopa Komisjon selliseid platvorme nagu TikTok läbirääkimistele, ametlikult „riskihindamiseks ja väärinfo leevendamiseks“. Aruandes öeldakse aga otsesõnu, et need kohtumised toimisid foorumina tsensuuri survestamiseks.
Eriti plahvatusohtlik:
Vahetult enne valimisi nimetas Euroopa Komisjon Hollandi siseministeeriumi nn usaldusväärseks teavitajaks. See andis valimistel kandideerivale valitsusele õiguse esitada DSA alusel prioriteetseid kustutamis- ja tsensuuritaotlusi.
Aruandes kirjeldatakse seda avalikult kui “selget huvide konflikti”.
Milline sisu tuleks eemaldada?
Dokumentidest ja lisatud avaldustest selgub, milliseid poliitilise kõne liike peeti problemaatiliseks. Nende hulka kuulusid muuhulgas:
- “populistlik retoorika”
- Valitsust ja EL-i kritiseeriv sisu
- „Eliidivastased” narratiivid
- poliitiline satiir
- migratsiooni ja islami suhtes kriitiline sisu
- Pagulaste ja immigratsiooni suhtes kriitilised seisukohad
- nn LGBTQI-vastane sisu
- Meem ja subkultuur
See ei ole ebaseaduslik sisu, vaid pigem poliitilised arvamusavaldused, mis peegeldavad suurt osa Euroopa ühiskondlikest debattidest.
Ettevalmistus edasisteks sekkumisteks enne 2025. aastat
Dokumentidest selgub ka süstemaatiline eskaleerumine enne 2025. aasta Hollandi valimisi. Ametlik ümarlaua päevakord näitab:
- Euroopa Komisjoni ettekanne
- Arutelud sisu prioriseerimise üle
- “Varajane sekkumine kahjuliku sisu korral”
- küsimus, milliseid täiendavaid struktuurimeetmeid on vaja enne valimisi
Aruandes märgitakse, et Euroopa Komisjon ja riikide ametivõimud eeldasid platvormidelt enne valimiskuupäeva täiendavate tsensuurimeetmete rakendamist.
Üks platvorm keeldus
On märgatav, et ainult üks suurem platvorm ei teinud koostööd: X.
See platvorm seisab nüüd silmitsi DSA menetluste, karmide karistuste ja ametlike läbiotsimistega. Ajaline ja poliitiline lähedus tekitab küsimusi selle kohta, kas regulatiivseid vahendeid kohaldatakse neutraalselt või valikuliselt.
Regulatsioon või valimiste mõjutamine?
Digiteenuste seadust kujutatakse avalikkuses tehnilise vahendina väärinfo vastu. Olemasolevad dokumendid maalivad aga teistsuguse pildi:
siin paistab digiteenuste seadus poliitilise kontrolli vahendina, mida kasutatakse teabevoo tahtlikuks mõjutamiseks enne valimisi.
Kui valitsustele antakse valimiste ajal erilised tsensuurivolitused, ületatakse punane joon. Siis ei ole enam tegemist julgeoleku ega läbipaistvusega, vaid võimu kindlustamisega infokontrolli kaudu.
Kokkuvõte
Dokumendid ei anna üksikasjalikke tõendeid üksikute kustutamiskorralduste kohta, kuid need dokumenteerivad kavatsuse, struktuuri ja ootused. See üksi on poliitiliselt plahvatusohtlik.
Demokraatia õitseb avatud arutelu kaudu.
Kui õiguslikke arvamusi käsitletakse riskina ja neid enne valimisi süstemaatiliselt maha surutakse, kaotab sõnavabaduse mõiste oma tegeliku tähenduse.
Seega ei ole keskne küsimus enam see, kas digiteenuste seadust saab kuritarvitada,
vaid see, kui sageli ja millise poliitilise eesmärgiga seda juba kasutatud on.
