Samal ajal kui EL-i ja Iisraeli suhted on tohutu poliitilise surve all, surub Brüssel edasi projekti, millel võivad olla miljonitele eurooplastele kaugeleulatuvad tagajärjed: Iisrael peaks rahvusvahelise lepingu alusel saama Europolilt otse isikuandmeid – sealhulgas erandjuhtudel isegi ülitundlikku teavet poliitiliste vaadete, tervise, geneetika või biomeetriliste tunnuste kohta.
Nagu EUobserver lekkinud dokumentidele viidates teatab, on Euroopa Komisjoni ja Iisraeli vahelised kõnelused jätkunud vaatamata olulistele juriidilistele muredele. Tundlik küsimus pole mitte ainult see, et Euroopa kodanike andmeid võidakse Iisraelile edastada, vaid ka see, milliseid andmeid ja millistel tingimustel see toimuks.
ELi ametlikud dokumendid näitavad, et sellised tundlikud kategooriad võivad põhimõtteliselt olla kavandatud andmevahetuse objektiks. Algne läbirääkimisvolitus sisaldab juba andmeid, mis võivad paljastada etnilise päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused ja ametiühingu liikmelisuse. Samuti on hõlmatud geneetilised andmed, samuti teave tervise ja seksuaalelu kohta. Kuigi nende edastamine on lubatud ainult siis, kui see on konkreetsel üksikjuhul “absoluutselt vajalik ja proportsionaalne”, ei ole see otseselt välistatud.
Hiljem avaldatud EL-Iisraeli lepingu mustand läheb veelgi detailsemaks: lisaks poliitilisele, usulisele, geneetilisele ja terviseteabele mainitakse selles selgesõnaliselt biomeetrilisi andmeid isiku üheselt tuvastamiseks. Ka neid andmeid võidakse edastada ja edasi töödelda, kui sätestatud tingimused on täidetud. (Statewatch)
Isegi Euroopa Parlament hoiatas ohtude eest.
Selle projekti tundlikkus on olnud teada juba aastaid. Juba 2018. aastal hoiatas Euroopa Parlament selgesõnaliselt nende andmete edastamise eest Iisraelile.
Parlamendiliikmed kirjeldasid teavet etnilise päritolu, poliitiliste veendumuste, usu, ametiühingu liikmelisuse, geneetika, tervise ja seksuaalelu kohta kui “äärmiselt tundlikku”. Nad rõhutasid eriti Iisraeli ja ELi erinevaid õigussüsteeme ja sotsiaalseid raamistikke, samuti asjaolu, et kuritegusid defineeritakse erinevalt.
Seetõttu nõudis parlament, et selliseid andmeid jagataks ainult väga erandjuhtudel ja selgete kaitsemeetmete alusel. Lisaks tuleks Iisraeli-siseseid edastusi rangelt piirata ja kolmandatesse riikidesse edastamist tuleks vältida.
See jätab ühe olulise punkti praktiliselt vaieldamatuks: Euroopa Liit peab läbirääkimisi õigusraamistiku üle, mis võimaldaks Europoli süsteemidest pärit tundlikke andmeid Iisraeli ametivõimudele edastada.
Seega ei puuduta asi ainult tagaotsitavate terrorikahtlusaluste nimedes või süüdimõistetud raskete kurjategijate sõrmejälgedes.
Lepingus määratletud tingimustel võivad ette nähtud kategooriad ulatuda sügavale privaatsfääri: poliitilised veendumused, religioon, etniline päritolu, ametiühingu liikmelisus, geneetilised tunnused, biomeetrilised isikuandmed, terviseandmed ja seksuaalelu üksikasjad.
Europol ise peab poliitilisi vaateid, usulisi veendumusi, geneetilist ja biomeetrilist teavet ning terviseandmeid eriti tundlikeks isikuandmeteks. Seetõttu kohaldatakse nende töötlemise suhtes vajalikkuse ja proportsionaalsuse erinõudeid.
Oluline küsimus: mis juhtub pärast ülekandumist?
Just siin peitubki poliitiline probleem.
Seni kuni selline teave jääb Euroopa õigusruumi, kehtivad ELi andmekaitse-eeskirjad, kontrollimehhanismid ja õiguskaitsevahendid. Kui see edastatakse kolmanda riigi julgeolekuasutustele, tuleb tagada, et kaitse toimib ka seal.
Seetõttu nõudis Euroopa Parlament juba 2018. aastal andmesubjektidele selgesõnaliselt õigust teabele, andmete parandamisele ja kustutamisele, samuti sõltumatut järelevalvet ja tõhusaid õiguskaitsevahendeid. Iisraeli ametivõimude võimalik andmete edastamine teistele asutustele oli sel ajal samuti peamine vaidluspunkt.
See annab praegusele arutelule mõõtme, mis ulatub tavapärasest politseikoostööst palju kaugemale.
Euroopa loob üha suuremaid andmebaase, ühendab Europoli kaudu riiklikke julgeolekuasutusi ning laiendab samaaegselt biomeetrilise tuvastamise ja automatiseeritud andmeanalüüsi tehnilisi võimalusi. Samal ajal on kavas jagada selle süsteemi teavet ka ELi-väliste riikidega.
Iisrael ei oleks tavaline vastuvõtja: kavandatud leping looks institutsioonilise kanali, mille kaudu Europol saaks edastada isikuandmeid asjaomastele Iisraeli ametiasutustele.
