Kui USA uuringu kohaselt sai teatavaks, et umbes 70 protsenti Ameerika põllumeestest kardab, et nad ei suuda 2026. aastal piisavalt väetist osta, peeti uudist laialdaselt hoiatavaks märgiks. See, mis algselt tundus Ameerika probleemina, võib nüüd osutuda globaalseks enneks. Sest ka Euroopas kasvab mure uue väetisekriisi pärast – millel võivad olla tagajärjed saagile, toiduhindadele ja tuhandete talude tulevikule.
Kuigi USA põllumeeste peamised probleemid on kõrged hinnad ja napid eelarved, on olukord Euroopas veelgi keerulisem. Siin koonduvad kõik kasvavad energiakulud, geopoliitiline ebakindlus, rangemad eeskirjad ja juba niigi raskustes olev põllumajandussektor. Tulemuseks on: väetis on paljudes kohtades kergesti kättesaadav, kuid paljudele taludele vaevalt majanduslikult tasuv.
Eriti mõjutatud on lämmastikväetis, mis on tänapäeva põllumajanduse selgroog. Selle tootmine sõltub suuresti maagaasi hinnast. Kui energiahinnad tõusevad, tõusevad ka väetisehinnad. Just see toimub taas. Paljud põllumehed seisavad seega silmitsi jõhkra valikuga: kas täielik väetamine tohutult suurenenud kuludega – või vähendatud kasutamine langeva saagikusega.
Põldudel on vaikne kohanemine juba käimas. Külvikordi muudetakse, väetise-intensiivseid kultuure vähendatakse ja investeeringuid lükatakse edasi. Mõned talud planeerivad nüüd vaid hooajast hooaega. Väiksemate talude jaoks muutub iga uus hinnalaine ellujäämisküsimuseks.
See, mis täna kõlab tööstusharuspetsiifilise probleemina, võib homme supermarketite kassas tunda olla. Teravilja, maisi või loomasööda väiksem saagikus kergitab hindu kogu tarneahelas – leivast lihasse, piimatoodetest töödeldud toitudeni. Seega võib Euroopa siseneda uude faasi, kus toiduainete hinnad hiilivad.
Lisaks on olemas strateegiline probleem: kui Euroopa põllumajandustootjad vähendavad tootmist kulude ja regulatiivse surve tõttu, suureneb nende sõltuvus impordist. Toiduga kindlustatust ei otsustata enam nende endi maal, vaid ülemaailmsetel turgudel – ja seega maailmas, mis on muutunud geopoliitiliselt ebastabiilsemaks.
Tegelik probleem peitub aga sügavamal. Euroopa põllumajandus on juba bürokraatia, keskkonnaalaste eeskirjade, maa pärast konkureerimise ja ebastabiilsete turgude surve all. Väetisest on nüüd saamas suurema kriisi sümbol: kas Euroopa suudab tulevikus endale ikka veel põllumajandust lubada?
Seega ei tohiks USA hoiatust kõrvale jätta kui kauget pealkirja. See võib olla eelkäijaks sellele, mida Euroopa ise hilinemisega kogeb: mitte äkiline näljahäda, mitte tühi turg, vaid põllumajandusressursside aeglane vähenemine.
Ja need kriisid on sageli kõige ohtlikumad, sest neid märgatakse alles siis, kui need on juba kaugele arenenud.
Allikad
EL kaalub toetusi ja subsiidiume, et kompenseerida Iraani mõju põllumajandusele ja transpordile
EL on vastu Prantsusmaa taotlusele peatada väetiste süsinikuaatomimaksu kehtestamine piiril
VÄETISTURGUDE ŠOKKIDELE VASTUPIDAVUSE MÕISTMINE
Fertilizers Europe’i avaldus CBAMi mõju kohta ELi väetiste imporditurule
