Ikka ja jälle imestatakse, mida küll mõtlevad need 17-18% valijatest, kes uuringutulemuste kohaselt on seni jäänud truuks madalat mängu harrastavale Reformierakonnale. Küsimus on igati õigustatud, sest taolist vassimist ja rumalat eneseimetlemist nagu Michali juhitud Kallase jätkuvalitsuses harrastatakse, pole Eesti ajaloos veel nähtud.
Jälgides Riigikogu infotunde, saab ka poliitikavõõrale televaatajale selgeks, et Michali ja Ligi kliki arvates ei vaja meie riik enam seadusandlikku kogu, nagunii kinnitavad Toompeal lebotavad koalitsiooni kummitemplid iga rumaluse, mida valitsus seaduse pähe esitab. Nagu on tabavalt maininud meie rahandusminister, siis näiteks eelarvet pole tarvis Riigikogus üldse arutada, sest sealsed opositsioonilised totakad ei mõista, millise filigraanse tööga reformiusku eelarvegeeniused on lastega perede, väikesepalgaliste hädavareste ja pensionäride röövimisega hakkama saanud.
Koalitsiooni nägu.
Demagoogia ja arrogantsi tippilotaaži võis jälgida ETV 29. oktoobri saates “Esimene stuudio”, kus Reformierakonda esindas Andres Sutt, sotse Riina Sikkut ja reitingutes põhja põrutanud Eesti200 Kristina Kallas. Siinkohal tuleb küll möönda, et kui Sutt ja Kallas said arrogantse demagoogitsemise osas kõrgeima hinde, siis õnnetu Sikkuti puhul on tegemist mitte niivõrd pahatahtliku vassimiskultuuri esindaja, vaid pigem kõrgesse mängu juhuslikult sattunud roosas kleidis tütarlapsega, kes endaga vahetpidamata hätta jäädes korrutab puhtsüdamlikult õhinapõhiseid mõttekesi, millesse ise siiralt usub.
Seda jahmatavam oli end rahanduses asjatundjaks tituleeriva Suti rollitäitmine, kes ei esitanud opositsioonile, keda väärikalt esindasid Urmas Reinsalu ja Mihhail Kõlvart, ühtki vettpidavat seletust, miks võetakse eelarvepuudujäägi katmiseks viimane raha vähekindlustatud elanikkonnagruppidelt, et pidada üleval kõrgepalgalist riigiametnike ja poliitbroilerite armeed. Sutt hiilis vastustest mööda demagoogiliste uperpallidega, mille eredamaks näiteks oli tema praaliv lubadus võtta peast poliitiku mütsi ja esineda üksnes asjatundja ja spetsialistina. Ent peale seda avaldust tuli Suti suust jätkuvalt reformierakondlikku joga, ehk siis demagoog püüdis panna vaatajaid uskuma, nagu võiks end jäägitult valitsevale erakonnale müünud vend olla ka keegi teine, mitte üksnes truu parteisõdur.
Mis puudutab Kristina Kallase soolot, siis tuleb tunnistada, et enesekindlust meie haridusministril jätkub, kuid väited, millele ta apelleerib, pole veenvad ning süüdistades opositsiooni faktipõhisuse eiramises, jutlustab lugupeetud pastelde ja kandle spets pigem elukauget propagandat. Kui aga puudub sõnum, mida inimestele edasi anda, võiks parem suu pidada, mitte ahastavalt silmi pööritades nägusid teha.
Mure riigi pärast.
Nähtud saade üksnes süvendas muret riigi pärast, mis on sattunud vastutustundetult isiklikke huvisid kaitsvate poliitmängurite kätte, kes ainsatena Euroopas näikse siiralt uskuvat, et makse tõstes saab elavdada majandust ning kergitada elujärge. Võib muidugi eeldada, et ega nad tegelikult usu, sest ajud on neil ju ometi olemas, lihtsalt puudub vastutustunne, ja tahe enda seljatagust kindlustada püsib nii suur, et paneb unustama nii riigi kui rahva heaolu.
Aga mis puudutab loo alguses mainitud Reformierakonna 18% peal püsivat toetust, siis eks valitsust toeta need tublid Eestimaa inimesed, kes oma igapäevase leiva ja kindlasti ka kalamarja, mida sellele määrida, saavad lauale tänu Reformierakonna targale kaadripoliitikale, mis ei tegele üle jõu käiva valitsusaparaadi kokkutõmbamisega, vaid kärbib lastetoetusi ja keevitab kinni pensionäride maksuvaba tulumäära.
“Edasi maksutõusude, majanduse kokkuvarisemise, kasvava inflatsiooni, elujärje languse ja jaburalt suure riigiaparaadi ülalpidamiskuludega!” sõnastab poliitiku mütsi peast võtta lubanud asjatundja Sutt, kelle võimekuse adekvaatselt käituda on erakondlik kuuluvus nullinud, oma leivaisade eesmärgi.
