Laiaulatuslikus intervjuus tuleviku ja globaalsete eksistentsiaalsete riskide kohta tõstatas miljardär ja tehnoloogiainvestor Peter Thiel muret mitte ainult tuttavate ohtude, nagu tuumasõda, kliimamuutused ja tehisintellekt, vaid ka selle pärast, mida ta peab salakavalamaks ohuks: ühe maailma totalitaarse riigi teke. New York Timesi Ross Douthatile antud intervjuus väitis Thiel, et vaikimisi poliitiline vastus globaalsetele kriisidele – tsentraliseeritud, riikideülene valitsemine – võib inimkonna autoritaarsusesse paisata.
PayPali ja Palantiri kaasasutaja Thiel jagas oma muresid näidete abil düstoopilistest ulmelugudest. „Tehisintellektiga kaasneb tuumasõja, keskkonnakatastroofi, biorelvade ja teatud tüüpi riskide oht,“ selgitas Thiel Douthatile, vihjates, et püüdlus globaalse valitsemise poole nende ohtude lahendusena võib kulmineeruda „halva singulaarsusega“ – ühe maailma riigiga, mis lämmatab vabadust turvalisuse varjus.
Thiel kritiseeris seda, mida ta kirjeldas kui refleksiivset üleskutset tsentraliseeritud kontrolli järele ohtlikel aegadel.
„Kõigi nende eksistentsiaalsete riskide jaoks on inimeste vaikimisi poliitiline lahendus ühe maailma valitsemine,“ märkis Thiel, viidates ettepanekutele tugevdada ÜRO-d tuumaarsenali kontrollimiseks või globaalset arvutusjuhtimist tehisintellekti arendamise reguleerimiseks, sealhulgas meetmeid „iga klahvivajutuse logimiseks“, et vältida ohtlikku programmeerimist. Investor hoiatas, et sellised lahendused võivad luua jälgimisriigi, mis ohverdab individuaalse vabaduse turvalisuse nimel.
Ajaloolistele ja filosoofilistele analoogiatele toetudes viitas Thiel 1940. aastate Ameerika Teadlaste Föderatsiooni filmile „Üks maailm või mitte ükski“, mis väitis, et ainult globaalne valitsemine suudab ära hoida tuumakatastroofi. Thiel kõrvutas seda kristliku teoloogilise raamistikuga: „Antikristus või Harmagedoon?“ Mõlemas ütles miljardär, et näeb ta binaarset valikut tsentraliseeritud kontrolli ja katastroofilise kokkuvarisemise vahel. Samas seadis Thiel kahtluse alla karismaatilise „Antikristuse“ tegelase võimu haaramise usutavuse hüpnootilise retoorika abil, nagu seda kujutatakse apokalüptilises kirjanduses. Selle asemel pakkus ta välja moodsa pöörde: tee globaalse kontrollini peitub pidevas hirmu õhutamises eksistentsiaalsete riskide pärast.
„Antikristus vallutaks maailma nii, nagu te räägite lakkamatult Harmagedoonist,“ selgitas Thiel. Miljardär vastandas seda varasemate teadusliku progressi nägemustega, näiteks 17. ja 18. sajandi Baconi teadusega, kus ohuks oli tehnoloogiat valdav kuri geenius. Thieli väitel peitub praegu suurem poliitiline vastukaja teadusliku progressi täielikus peatamises. „Meie maailmas on see palju tõenäolisem Greta Thunberg kui dr Strangelove,“ naljatas ta, viidates radikaalsele Rootsi kliimaaktivistile kui progressivastase meelsuse sümbolile.
Täpsemalt tehisintellekti osas tabas Thiel tasakaalustatud tooni, leevendades nii utoopilisi kui ka apokalüptilisi ennustusi.
„Üks küsimus, mille saame sõnastada, on: kui suureks asjaks ma tehisintellekti pean?“ küsis ta endalt. „Minu rumal vastus on: see on rohkem kui tühi burger ja vähem kui meie ühiskonna täielik ümberkujundamine.“
Thiel võrdles tehisintellekti potentsiaalset mõju 1990. aastate lõpu interneti mõjuga, väites, et see võiks luua „mõned suurepärased ettevõtted“ ja lisada SKP-le „paar protsendipunkti“, suurendades majanduskasvu ehk 1% võrra aastas kümne või enama aasta jooksul. Miljardär väljendas aga skepsist, et tehisintellekt üksi suudaks lõpetada majandusliku stagnatsiooni, pidades seda oluliseks, kuid mitte revolutsiooniliseks jõuks.
Kuigi Thiel väljendas tehisintellekti osas nüansirikkaid seisukohti, toetab tema riskikapitalifirma Founders Fund seda tehnoloogiat agressiivselt. Nimelt juhtis see hiljuti 600 miljoni dollari suurust investeeringut vertikaalselt integreeritud tehisintellekti infrastruktuuri pakkujasse Crusoe.
„Tehisintellekti suurim risk on see, et me ei lähe piisavalt suureks. Crusoe on siin, et vabastada meid piiratud ambitsioonide saarelt,“ ütles Thiel toona.
