Karl Olaf Rääk
Hea arvamusavaldus ja ime, et see punakirjanduse poolt avaldati.
Peeter Koppel: Ciao nüüd, aktivistid – teiega oli tore (EPL, 16.12.23)
Mõned tsitaadid:
—
Seega, kallid aktivistid… Teie tolerants on selektiivne. Jutlustate tolerantsi kõigi ja kõige vastu, kuid kohe, kui teile keegi ei meeldi, mõtlete välja mingi „hea“ põhjenduse, miks teda (või suisa mingit inimgruppi) ikkagi tohib diskrimineerida, marginaliseerida ja kiusata.
—
Te ei kannata vastuargumente. Kui teie narratiivile esitatakse kaalukaid ja faktipõhiseid (isegi teaduslikke) vastuargumente, saate pahaseks ja leiate vea enamasti argumendi esitajas, mitte argumendis. Selline käitumine on inimlik, kuid kipub välistama võimaluse diskussiooniks ja ka selleks, et saaksite oma teie narratiivis esinevad augud parandada ja/või oluliste asjaoludega edaspidi arvestada. Arvate, et olete Galilei, kuid käitute millegipärast pigem nagu inkvisitsioon.
—
Jah, ilmselt teie suurt ideed olekski palju lihtsam teostada, kui valitsemisvorm oleks teine. Noh, et valitseksid ainult targad ja teadlikud, mille all peate muidugi silmas ennast. Vaadake, seda on proovitud. 20. sajandil päris mitu korda. Ükski kord polnud selline, mille kohta saaks öelda, et hästi läks ja ilus oli. Seega, vaadake, me ei taha sellises maailmas elada, kus meiega ei arvestata.
—
On täiesti uskumatu, millise intellektuaalse ja verbaalse akrobaatikaga te tegelete, et sõnavabadus just teile sobivatesse raamidesse suruda. Veelgi uskumatum on selle juures see, et te ei näi üldse arvestavat, et ühel ilusal päeval astute sellele rehale ise ning saate kannatama kõiki neid ebamugavusi, mida praegu käsi hõõrudes näite oma ideoloogilistele vastastele soovivat.
—
Seega, ciao, aktivistid – teiega oli tore, kuid ma ennustan, et mida aeg edasi, seda raskemaks teie kui aktivisti „elukutse“ muutub. Sest, vaadake, selleks, et teie ideed, millest paljud on head, õilsad ja õiged, kannaksid, ei maksa nende eest võideldes unustada, et see, et sul on õigus, ei anna sulle õigust tropp olla.
