Põka Meeta oli üksik naisterahvas. Noorena tegi Meeta kohalikus külanõukogus ökonomistina palgatööd ning juhatas eakate naisansamblit. Pensionile jäädes mängis Meeta kirega lotot ja mis sa hingekene teed, muudkui võitis. Räägiti, et Põka Meeta meloni värvi majas on vähemalt paar kolm peidikut, kus daam oma miljoneid hoiustab. Pankasid ta ei usalda, sest esimese miljoni, mille Meeta panka viis oli viiesajakroonistes sedelites. Ükskord istikute ja mulla ostmiseks panka raha järele läinuna, anti talle aga sajased. Kaua vaidles Meeta upsaka preilnaga oma rahaga lohaka ümberkäimise pärast ega viinud sinna edaspidi enam pennigi. Kui Põka Meetal oli suur ja tähtis juubel, tegi ta omale ise kingituse. Tellis omale terveks päevaks raha eest mehe. Väljakutse hind oli tonn ja kõik mida Meeta lisaks küsis, oli eri tasu eest. Oraalseks oli kõige huvitavam ja Meeta otsustas kohe samal päeval, et võtab jõulude ajal veel korra.
/Hannes Võrno/
