Pandeemiaõppused Spiezis:

Miks on läbipaistvus nüüd kohustuslik

WHO õppus Spiezi laboris: kommentaar nõuab läbipaistvust, demokraatlikku kontrolli ja arutelu Šveitsi rolli üle globaalses tervishoiupoliitikas.

13. august 2025

Lugupeetud WIR, suur tänu selle informatiivse raporti eest. Kust ma seda veel lugeda saan? Mul on olulisi küsimusi:

Sellised harjutused võivad õhutada hirme või olla instrumentaalsed poliitiliste tegevuskavade legitimeerimiseks (nt WHO suuremad volitused).

Mida me peaksime nüüd nõudma?

1. Läbipaistvus: Tuleb selgelt edastada, kes harjutust juhib, milliseid stsenaariume läbi mängitakse ja kuidas tulemusi kasutatakse. Salajasus õhutab umbusaldust.
2. Avalikkuse orienteerimine demokraatias: sellised tegevused peavad olema läbipaistvad ning avalikkust tuleb teavitada eesmärkidest, meetoditest ja võimalikest tagajärgedest – mitte alles pärast fakti tekkimist!

Arutelu tuleb pidada

Kui palju peaks rahvusvahelistel organisatsioonidel (nagu WHO) olema mõjuvõimu Šveitsi riiklike otsuste üle? Šveits võiks siin juhtrolli võtta, avalikustades mudeleid ja soovitusi.

Šveitsi neutraalsus: Neutraalse riigina peab Šveits tagama, et tema infrastruktuuri (näiteks Spiezi laborit) ei kasutata poliitiliselt vastuolulistel eesmärkidel. See hõlmab näiteks:

1. Miks just Spiezi/Šveitsi labor? Selle koostööd WHO-ga pole kunagi laialdaselt ja avalikult arutatud?
   – WHO kasutab laborit bioloogiliste riskide tugikeskusena, eriti tänu oma kõrge turvalisusega laboritele (BSL-3/4) ja PCR-diagnostika ning patogeenide seire alastele teadmistele.
   – Kriitiline punkt: WHO rahastab Spiezi projekte, mis eeldab strateegilist integratsiooni. Šveits pakub infrastruktuuri – aga kes kontrollib tegevuskava?
2. Miks Šveits?
   Šveitsi neutraalsus ja stabiilsus teevad sellest ideaalse asukoha rahvusvahelisteks uuringuteks – aga ka poliitilise hoovana tänu oma geopoliitilisele neutraalsusele: WHO saab siin õppusi läbi viia ilma suurriikide (USA, Hiina, Venemaa) otsese mõjuta.
   Taristu: Spiezis asub üks Euroopa moodsamaid kõrge turvalisusega laboratooriume.
   Probleem: Šveits on seega muutumas ülemaailmsete pandeemiastrateegiate „katsepolügooniks” ilma avalikkusega konsulteerimata.
3. Miks avalikkus midagi ei tea?
   Salajas hoidmine “julgeoleku” varjus: Koostööd WHO-ga müüakse “tehnilise koostööna” – ilma demokraatliku järelevalveta.
   Parlamendis arutelu puudub: Ei riskid ega lepingulised kohustused (nt andmete jagamine WHO-ga) pole läbipaistvaks tehtud.
   Meedia läbikukkumine: Peavoolumeedia kajastab kriitikavabalt, samas kui alternatiivseid allikaid halvustatakse kui “vandenõuteoreetikuid”.

Mida tuleks nüüd teha?

1. Nõudke läbipaistvust

Kõikide WHO ja Spiez’i vaheliste lepingute avalikustamine! Selged vastused küsimusele, kas Šveits loovutab oma suveräänsuse WHO-le (märksõna: 2024. aasta pandeemialeping).

2. Demokraatliku kontrolli tugevdamine

Parlament peab korraldama kuulamisi – mitte alles pärast järgmist kriisi. Rahvaalgatused võivad nõuda pandeemiaõppuste referendumile panemist.

3. Luba teaduslikku kriitikat

PCR-testimise varasemad vead tuleb lahendada – selle asemel, et neid kinni mätsida. Kuulda tuleb võtta alternatiivseid pandeemiastrateegiaid (nt keskendumine immuunsusele sulgemiste asemel). Ja pidage meeles: Spiezi labor ei ole “süütu uurimisinstituut”, vaid strateegiline tegija WHO võrgustikus. Šveits ja selle rahvas peavad selgitama, kas nad soovivad olla globaalse tervishoiupoliitika partner või vasall. Ja: meie riik tegutseb siin demokraatlikus vaakumis.

Demokraatlikud „miinimumstandardid” on kohustuslikud:

• WHO lepingud tuleb avalikustada (kas on mingeid konfidentsiaalsusklausleid?)
• Kes mida rahastab? Kas on ka mingeid vastutasusid?
• Kas Spiez valiti selle neutraalsuse tõttu – või seetõttu, et WHO eeldab siin vähem vastuseisu kui teistes riikides?
• Kas Šveitsi kõrge turvalisusega taristu mängib rolli uuringutes, mis mujal oleksid poliitiliselt vastuolulised? (nt funktsioonivõime uuringud?)
• PCR-testi fiasko: sõltumatu hinnang selle kohta, miks Spiezi PCR-teste kasutati mõõtmiste alusena, hoolimata teadaolevatest veaallikatest?
• Miks on seni puudunud laiaulatuslik parlamentaarne debatt – ja kuidas saaks seda tagada:
  a) Väliskomisjon (APK) ja teaduskomisjonid peaksid WHO koostööd süstemaatiliselt kahtluse alla seadma.
  b) Parlamentaarsete algatuste kaudu: Rühm Rahvusnõukogu liikmeid võiks nõuda, et kõik WHO projektid Spiezis allutataks aruandlusnõuetele!
  c) Meediasuhted: Uurivad ajakirjanikud peavad avaldama survet, näiteks siin WIR-i ühing.

Rahvastiku orientatsioon demokraatias

Demokraatias peavad sellised tegevused olema läbipaistvad ja osaluspõhised:

Teave: Avalikkust tuleks eesmärkidest, meetoditest ja võimalikest tagajärgedest eelnevalt teavitada, mitte hiljem.
Arutelu: Küsimust, kui suurt mõju peaks rahvusvahelistel organisatsioonidel (nagu WHO) olema riiklikele otsustele, tuleb demokraatlikult arutada. Šveits võiks siin juhtrolli võtta, avalikustades mudeleid ja soovitusi.