Oodake finantskriisi Euroopas koos Prantsusmaaga epitsentris

Pildikomposiit by Mish alates Euroopa Komisjoni vastavusjälgija

Nõuetele vastavuse eeskirjad

1. Puudujäägi reegel: riik täidab nõudeid, kui i) valitsemissektori eelarvetasakaal on võrdne või suurem kui –3% SKPst või ii) kui ületatakse –3% SKPst, jääb kõrvalekalle väikeseks (maksimaalselt 0,5% SKPst) ja piirdub ühe aastaga.
2. Võlareegel: riik täidab nõudeid, kui valitsemissektori võla suhe SKPsse on alla 60% SKPst või kui ületamine üle 60% SKPst on viimase kolme aasta jooksul vähenenud keskmiselt 1/20 võrra.
3. Struktuurse eelarvepositsiooni reegel: riik täidab nõudeid, kui i) valitsemissektori struktuurne eelarvepositsioon on võrdne keskpika perioodi eelarve-eesmärgiga või ületab seda või ii) kui keskpika perioodi eelarve-eesmärki ei ole veel saavutatud, on struktuurse eelarvepositsiooni iga-aastane paranemine 0,5% SKPst või kui ülejäänud kaugus keskpika perioodi eelarve-eesmärgist on väiksem kui 0,5% SKPst.
4. Kulusid käsitlev eeskiri: riigile esitatakse kaebus, kui valitsemissektori esmaste kulude aastane kasvumäär, millest on maha arvatud suvakohased tulumeetmed ja ühekordsed kulud, on võrdne potentsiaalse toodangu nominaalse kasvumäära 10 aasta keskmisega või sellest väiksem, millest on lahutatud lähenemismarginaal, mis on vajalik struktuurse eelarvepuudujäägi kohandamiseks kooskõlas struktuurse eelarvepositsiooni reegliga.

Puudujäägi katastroofipiirkonnad

Prantsusmaa ja Itaalia on praegu eelarvepuudujäägi reegli osas suured katastroofid. Prantsusmaa eelarvepuudujääk on 7 protsenti ja Itaalial 5 protsenti.

Prantsusmaa peab vähendama oma puudujääki lausa 4 protsendi võrra SKPst!

Ei Itaaliat ega Kreekat ei oleks tohtinud üldse kunagi lubada majandus- ja rahaliitu (Euroopa rahaliit – euroala).

Kreeka võla suhe SKPsse on 170 protsenti. Eesmärk on 60 protsenti.

Kuid juhtdiagramm näitab pilti. Ainult Skandinaavia riigid vastavad nõuetele.

Lõdvemad eeskirjad lükkavad kriisi edasi

10. veebruaril leppis EL kokku lõdvendavates eelarve-eeskirjades, et vähendada võlga ja hoogustada investeeringuid.

Viimane kaks aastakümmet vanade eeskirjade ehk stabiilsuse ja kasvu pakti uuendamine toimus pärast seda, kui mõned ELi riigid kogusid rekordiliselt suuri võlgu, kui nad suurendasid kulutusi, et aidata oma majandusel pandeemiast taastuda ning kui blokk teatas ambitsioonikatest rohe-, tööstus- ja kaitse-eesmärkidest.

Läbivaadatud eeskirjad võimaldavad riikidel, kellel on ülemäärane laenamine, vähendada oma võlga keskmiselt 1% aastas, kui see ületab 90% sisemajanduse koguproduktist (SKP), ja keskmiselt 0,5% aastas, kui võlakoorem on 60–90% SKPst.

Riigid, mille eelarvepuudujääk on üle 3% SKPst, peavad majanduskasvu perioodidel vähendama seda poole võrra 1,5%ni, luues turvapuhvri eesseisvateks rasketeks aegadeks.

Kaitsekulutusi võetakse arvesse, kui komisjon hindab riigi suurt eelarvepuudujääki, mis on tingitud Venemaa sissetungist Ukrainasse.
Uute eeskirjadega antakse riikidele võla ja eelarvepuudujäägi vähendamiseks alates 2025. aastast seitse aastat rohkem kui varem.

Pange tähele, et EL võib jõustamist kohandada, kuid mitte stabiilsuse ja kasvu pakti lähteeesmärke ise ilma ühehäälse kokkuleppe ja uue lepinguta.

Selle taustal vaatame ettepoole kriisile, mis ähvardab Eurointelligence’i kirjelduse kohaselt.

Euroopa järgmine finantskriis

Tahaksime oma lugejaid juhtida tähelepanu teemale, mis on meid juba mõnda aega vaevanud – võimalikule uuele finantskriisile Euroopas. Finantskriiside eest hoiatamisel oleme üldiselt olnud vaoshoitud. Peamine erand oli ülemaailmne finantskriis ja selle nõbu, euroala riigivõlakriis. Umbes viisteist aastat hiljem näeme siin Euroopas ees järjekordset finantskriisi: Euroopa sotsiaalse ja poliitilise mudeli kriisi, millel on tõsised tagajärjed eelarve- ja finantsstabiilsusele.

Kanaari saared söekaevanduses on Prantsusmaa ja Itaalia eelarvepuudujäägid, mis on 2024. aastaks vastavalt üle 7% ja üle 5%. Need numbrid on sümptom, mitte põhjus. Nende taga peitub Euroopa sotsiaalmudeli säilitamiseks vajaliku majanduskasvu puudumine. Saksamaa eelarvepoliitika ei saaks erineda rohkem Prantsusmaa või Itaalia omast, kuid ometi vaevab Saksamaad täpselt sama probleem.

Euroopa mudelit toetasid oligopoolsed tööstusettevõtted, keda riik toetas tugevalt regulatsioonidega, mis kallutasid võrdsed võimalused nende kasuks. Saksa autotööstus on klassikaline näide, kuid kõik tegid seda.

See, mis seda mudelit praegu tapab, on tehnoloogia muutus ja geopoliitiline killustatus. Neist kahest väidaksime, et esimene on seda olulisem. Üha enam funktsioone meie elus, mis varem olid puhtalt mehaaniliste protsesside valdkond, on tänapäeval täielikult või osaliselt digitaliseeritud. Turuletuleku tõkked on kokku varisenud. Hiina läks nullist elektriautode maailma liidriks.

Euroopa ettevõtted ei tooda enam piisavalt kasumit, et toita sotsiaalset mudelit ja rahastada pikaajalisi teadusuuringuid. Ei ole üllatav, et Euroopas on väga vähe tehnoloogiaettevõtteid. Lühidalt öeldes ei toimi Euroopa oligopoolne vanatehnoloogiline mudel enam digitaalses maailmas. Oleme andnud aru ELi katsetest takistada reguleerimise kaudu tehnoloogilist arengut. Kuid see on viis sümptomite, mitte põhjustega tegelemiseks.

Pärast selle kümnendi arvukaid ülemaailmseid šokke tähendavad Euroopa tehnoloogilise allakäigu tagajärjed madalamat potentsiaalset kasvumäära. Itaalia tuli esikohale. ELi tootlikkuse kasv on alates euroga liitumisest olnud nullilähedane. Ühendkuningriigi tootlikkuse kasv aeglustus pärast ülemaailmset finantskriisi ja ei ole pärast seda enam kunagi taastunud. Saksamaa tootlikkuse kasv tõenäoliselt ei taastu, isegi kui majandustsükkel seda teeb. Saksamaa majandusekspertide nõukogu näeb kümnendi lõpuni potentsiaalset kasvu umbes 0,5%. Kuna tootlikkuse kasv on nii madal, on Euroopa mudel muutunud rahaliselt jätkusuutmatuks. Ei ole üllatav, et poliitiline süsteem killustub kõikjal. Näiteks Prantsusmaal on püsivate puudujääkide argumendiks see, et neid on vaja, et Marine Le Peni võimult eemal hoida. See tähendab, et nad jäävad püsima.

Meid ootab ees eelarvekriis, mille on põhjustanud tootlikkuse kasvu aeglustumine ja poliitiline ummikseis. Tehnoloogia on languse peamine põhjus. Geopoliitika on see, mis seda kiirendas. Lahendused, mida oleme aastate jooksul propageerinud – ühine fiskaalvõimekus, kapitaliturgude liit, ühised kaitsehanked kaitsekulutuste kasvu neutraliseerimiseks – on kaugemal kui kunagi varem. Kui üks neist parameetritest ei muutu, on finantskriis väga usutav stsenaarium.

Spotlight Prantsusmaa

Prantsusmaa eelarvepuudujääk on 7 protsenti, kuid ta tahab rahastada Euroopa armeed Venemaaga võitlemiseks.

Kuidas see peaks toimima?

Spotlighti rohelised fantaasiad

EL on võtnud vastu ambitsioonika keskkonnahoidliku poliitika, mis läheb maksma palju rohkem raha, kui on eelarvesse planeeritud.

Kuidas see peaks toimima?

Eesmärke ei saavutata

Võite võtta need rohelised eesmärgid ja visata siis ideede tuhasse, mida poleks kunagi tohtinud üldse seada.

Isegi kui annate Prantsusmaale 7 aastat aega puudujäägile vastamiseks, siis kuidas peaks Prantsusmaa kärpima ilmatu 4 protsenti SKTst?

Mis on põhiprobleem?

Eurointelligence ütleb: “Tehnoloogia on languse peamine põhjus. Geopoliitika on see, mis seda kiirendas.”

Tehnoloogia ei ole probleem. Maastrichti leping, millega loodi euroala, on vigane. Ja seda ei saa kindlaks määrata ilma ühehäälse kokkuleppeta.

Arvestades tootlikkuse ja tööeeskirjade erinevusi, ei saa EKP kehtestatud üks intressimäär teenindada Itaaliat, Prantsusmaad, Kreekat ja Saksamaad.

Lisage sellele ELi lapsehoidja reeglid. EL on rohkem huvitatud Google’i (Now Alphabet GOOG), Apple’i (AAPL), Facebooki (nüüd Meta Platforms META) ja Microsofti (MSFT) mahasurumisest väidetavate monopolide vastu kui millegi arendamisest.

EL ei toimi

Ühesõnaga, EL ei toimi. See on probleem, mitte tehnoloogia. Maastrichti leping ise on suur osa põhjusest, miks EL ei toimi. Euro ise, millel on üks ühine intressimäär, on põhimõtteliselt vigane.

Sellised ettevõtted nagu Alphabet, Meta, Microsoft ja Apple ei saaks ELis eksisteerida, sest konkurentsi ja mitmekesisuse nimel tapaks EL nad enne, kui nad kunagi piisavalt suureks saavad, et olla olulised.

ELi eeskirjad muudavad põhiprobleemi lahendamise võimatuks. Seega on EL kasutanud lapsehoidja eeskirju, et reguleerida USA ja Hiina ettevõtteid, selle asemel et midagi parandada.

Tehnoloogia, sealhulgas tehisintellekt, ja geopoliitika kiirendavad nüüd põhiprobleemi, EL ei toimi enam ühegi lepinguga. See ilmub küsitlustes kõikjal.

Euroopa Parlamendi küsitlused Prantsusmaal

EP Prantsusmaa küsitlused Vikipeediast

Marine Le Peni Rahvarinne edestab Renew/Modemit lausa 12 protsendipunktiga, 30-18.

See graafik on mõeldud ainult Prantsusmaale, mitte kogu parlamendile, kuid see peegeldab Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni uppuvat populaarsust ja uppuvaid tsentriste üldiselt.

Sõjamajandus

Töökohtade loomise viisina edendab ELi eesistuja Charles Michel sõjamajandust.

Naeruväärses ettepanekus majanduskasvuga tegelemiseks kutsub Euroopa Ülemkogu eesistuja Euroopat üles minema üle sõjamajandusele

Mul on üks ettepanek. Las süüdistust juhivad USA senaator Lindsey Graham ja EÜ president Charles Michel.

Selle asemel, et parandada Saksamaa vananevat infrastruktuuri, üritada USAga tehisintellekti osas konkureerida või milleski Hiinaga konkureerida, propageerib Euroopa Komisjoni president Charles Michel sõda kui majanduskasvu.

On aeg uueks strateegiaks

Pange tähele, et Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz keeldub saatmast Taurus tiibrakette Ukrainasse.

16. märtsil kommenteerisin, et Ukraina ei võida sõda, on aeg uueks strateegiaks

On solidaarsus, siis on solidaarsus

Küsitlus pärast küsitlust näitab toetust Ukrainale. Igaüks neist on vigane, sest nad ei küsi “kui palju olete nõus maksma”.

ELis valitseb solidaarsus, kuid see piirdub nisu ja relvadega. USA-s on Biden meeleheitel, et sõda jätkuks. Kuid tal pole ikka veel eesmärki. Kas Bideni eesmärk on sama, mis Zelenskõi oma: “Sõda ei saa läbi seni, kuni Krimm on okupeeritud.”

Me ei tea, sest Biden ei ütle. Biden ei ütle ka, kui palju ta on valmis pühenduma. Kas see on veel 150 miljardit dollarit või on see 1 triljon dollarit või rohkem?

Samal ajal valmistuge tsentri, roheliste ja sõjameeste tapatalguteks järgmistel Euroopa Parlamendi valimistel.

Ees ootab eelarvekriis. Esimene ohver on rohelise energia poliitika.