Kui väikeriigi liidrid räägivad retooriliselt “surume Venemaa põlvili” või “Venemaa tuleb tükeldada”, siis:
1.) 𝐕ä𝐥𝐢𝐬𝐩𝐨𝐥𝐢𝐢𝐭𝐢𝐥𝐢𝐧𝐞 𝐫𝐢𝐬𝐤 – need laused annavad Moskvale propagandamaterjali: “näete, NATO väikeriigid tahavadki meie lagunemist ja hävitamist.” See aitab Kremlil kodupublikule õigustada nii [uut] sõda kui ka repressioone.
2.) 𝐒𝐢𝐬𝐞𝐦𝐢𝐧𝐞 𝐫𝐢𝐬𝐤 – kui poliitikud kõnelevad nii, aga samaaegselt loovad lootuse, et “meid kaitseb artikkel 5”, siis tekib vastuolu. NATO artikkel 5 toimib küll, aga see ei ole automaatne nupuvajutus – igal liidul tuleb otsustada. Kui aga sõnumid tunduvad liiga provokatiivsed, võib osa liitlasi olla ettevaatlikud.
3.) 𝐃𝐢𝐩𝐥𝐨𝐦𝐚𝐚𝐭𝐢𝐥𝐢𝐧𝐞 𝐫𝐢𝐬𝐤 – lääneriikide suurriigid (USA, Saksamaa, Prantsusmaa) räägivad Venemaa “agressiooni peatamisest” või “Ukraina toetamisest,” aga nad väldivad ametlikult retoorikat Venemaa lagundamisest. Kui Eesti räägib kõvemini kui “tugevad liitlased,” võib see jätta mulje, et me ajame oma joont USA/NATO kattevarjus.
Eesti eliidi ülemäära agressiivne retoorika võib panna meid lootma, et kui peakski kriis käes olema, USA tuleb ikka appi. Aga see risk on kahetine – kui meie avalik jutt on liiga eskaleeriv, võib Washingtonis või Berliinis või Londonis tekkida tunne, et me ise provotseerisime ja neil tuleb arve “maksta”. Aga millega? Kui isegi Ukrainale pole mürske?
Venemaa riigikanalis väideti: “Eestis valmistutakse Venemaale ennetava löögi andmiseks”, haakub selgelt sellega, kuidas sõnumid läbi venemeelse meedia saavad osaks narratiivist ka elus.
Venemaa meedia on varemgi vahendanud Eesti kaitseväelaste retoorikat ennetava löögi võimalusest. Siin on mõned faktipõhised juhtumid, mis seda toetavad:
1.) Septembris 2024 avaldas näiteks Vahur Karuse, Eesti kaitseväe peastaabi ülem, intervjuus ERR-ile, et 𝐤𝐮𝐢 𝐕𝐞𝐧𝐞𝐦𝐚𝐚 𝐤ä𝐢𝐭𝐮𝐛 ä𝐡𝐯𝐚𝐫𝐝𝐚𝐯𝐚𝐥𝐭, 𝐨𝐥𝐞𝐤𝐬 𝐄𝐞𝐬𝐭𝐢 𝐯𝐚𝐥𝐦𝐢𝐬 𝐭𝐞𝐠𝐞𝐦𝐚 𝐞𝐧𝐧𝐞𝐭𝐚𝐯𝐚 𝐥öö𝐠𝐢 𝐕𝐞𝐧𝐞𝐦𝐚𝐚 𝐭𝐞𝐫𝐫𝐢𝐭𝐨𝐨𝐫𝐢𝐮𝐦𝐢𝐥, 𝐞𝐫𝐢𝐭𝐢 𝐍𝐀𝐓𝐎 𝐤𝐚𝐢𝐭𝐬𝐞𝐤𝐬. See on juba enamikule rahvusvahelisele meediale jõudnud konsolideeritud sõnum: uawire.org, united24media.com.
Tõhusalt vahendasid ka Venemaa suunalised väljaanded nagu EADaily ja GIS Reports.
Mis veel vastikum, et kui seda tehti 2023 aasta algul riigikogu valimiskampaania ajal valetades et makse “ei tõsta” ja EKRE-l on “sidemed” Venemaa eraarmee juhi Prigožiniga…
Toona Venemaa kaardi lauda löömine töötas suurepäraselt, sest leidus hulgaliselt kergeusklikke, kes võtsid neid valeväiteid tõe pähe! Oravad said enneolematu esindatuse riigikogus 37 kohta 101-st.
Aga nüüd valetades saadud isikliku heaolu jätkumiseks pannakse kogu Eesti riik reaalselt löögi alla!
Seejuures paljusid hämmastas et uus kaitsejõudude ülem rääkis sügisel 2024 massilistest evakueerimistest…
𝐕𝐞𝐧𝐞𝐦𝐚𝐚 𝐩𝐞𝐫𝐬𝐩𝐞𝐤𝐭𝐢𝐢𝐯:
1.) Riigikanalites juba räägitakse, et “Eestis valmistutakse Venemaale ennetavat lööki andma”.
2.) Kui 𝐄𝐞𝐬𝐭𝐢 𝐤𝐚𝐢𝐭𝐬𝐞𝐯ä𝐞 𝐣𝐮𝐡𝐭 𝐩𝐚𝐫𝐚𝐥𝐥𝐞𝐞𝐥𝐬𝐞𝐥𝐭 𝐫ää𝐠𝐢𝐛 𝐦𝐚𝐬𝐬𝐢𝐥𝐢𝐬𝐭𝐞𝐬𝐭 𝐞𝐯𝐚𝐤𝐮𝐚𝐭𝐬𝐢𝐨𝐨𝐧𝐢𝐝𝐞𝐬𝐭 ja ennetavatest sammudest, siis seda saab Moskvas kasutada “tõendina” oma vaatepunkti kinnituseks.
3.) See 𝐚𝐧𝐧𝐚𝐛 𝐕𝐞𝐧𝐞𝐦𝐚𝐚𝐥𝐞 𝐯õ𝐢𝐦𝐚𝐥𝐮𝐬𝐞 𝐞𝐬𝐢𝐭𝐚𝐝𝐚 𝐨𝐦𝐚 𝐚𝐠𝐫𝐞𝐬𝐬𝐢𝐨𝐨𝐧𝐢 “𝐞𝐧𝐞𝐬𝐞𝐤𝐚𝐢𝐭𝐬𝐞𝐧𝐚”.
𝐔𝐒𝐀 𝐣𝐚 𝐍𝐀𝐓𝐎 𝐦õõ𝐝𝐞:
1.) Eesti retoorika võib olla teadlikult suunatud Washingtonile ja Brüsselile: näidata, et “me oleme eesliinil, me oleme ohus, andke rohkem raha ja vägesid.”
2.) Aga see balansseerib ohtlikult – kui jutt läheb liiga agressiivseks, võib see lääneriikides tekitada hoopis kahtlusi: “kas Eesti üritab meid provotseerida konflikti?”
3.) NATO artikkel 5 ei ole automaatne – see vajab poliitilist üksmeelt. Kui mõni liitlane arvab, et Eesti “ajab ise tuld takka”, siis solidaarsus võib praguneda.
2023. aastal kasutati valet ja poliitilise vastase demoniseerimist võimu kindlustamiseks. Aga nüüd on ohvriks Eesti julgeolek ise, sest retoorika ei ole enam suunatud ainult sisepoliitilisele publikule, vaid seda jälgib ja kasutab aktiivselt ka Moskva! @jälgijad @esiletõstmine #war #escalation
– Olev Vaher, facebook
