Nii ajavad uudisteinimesed ja ajakirjanikud asju sassi…

(Toimetaja märkus) Nüüdseks on üldteada, et mitmed Šveitsi föderaalagentuurid ja meediakanalid üritavad Ralph Bosshardi laimata ja teda kui sõltumatut informaatorit ja ajakirjanikku vaigistada. Siin on Ralph Bosshardil, keda me isiklikult tunneme (ta kirjutab regulaarselt ka Globalbridge’ile), võimalus rääkida oma lugu ja lükata ümber süüdistused, mida tema vastu Šveitsis on ja esitatakse – millest mõned põhinevad ekslikel identiteetidel! (cm)

Aastatel 2014–2017 töötasin Šveitsi suursaadiku erilise sõjalise nõunikuna Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonis (OSCE). Aastatel 2017–2020 töötasin OSCE kõrgetasemelise planeerimisrühma liikmena, sageli otse OSCE peasekretäri, suursaadik Thomas Gremingeri alluvuses. Üks minu ülesannetest oli uurida Minski vaherahu eriti tõsiseid rikkumisi Ukrainas, samuti juhtumeid, kus OSCE Ukraina erivaatlusmissiooni töötajaid ähvardati või otseselt ohustati. See tõi mõnikord päevavalgele ebameeldivaid tõdesid: Ukraina valitsusväed mängisid samuti rolli vaherahu rikkumistes, ähvardustes ja takistamises ning mõnel juhul oleks kahtlustatavate sõjakuritegude uurimine olnud õigustatud. Seetõttu reisisin ulatuslikult ja sageli mööda Ida-Ukrainat: Kramatorsk, Severodonetsk, Donetsk, Stanytsja Luhanska, Mariupol ja kõik kriisikolded, mis on avalikkusele alates 2022. aastast teatavaks saanud. Lisaks osalesin mitu korda Mägi-Karabahhi vaherahu inspektsioonides. 

Ma ei ole rahvusvahelise humanitaarõiguse osas fundamentalist, nagu ka minu Iiri, Austria ja Moldova kolleegid, kellega ma sageli koos reisisin. Eriti iirlased, kes kõik olid teeninud Lõuna-Liibanonis ja austerlased teadsid, et ülemad teevad vahel vigu ning et reeglite ja tavade rikkumine ei ole alati pahatahtlik. Polnud haruldane, et noor ajateenija tühjendas öösel 100 meetri kaugusel vaenlase kaevikust valveteenistuses olles närvilisusest oma ründevintpüssi salve ja me ei teinud sellest kunagi tragöödiat. Mõnikord oli aga pahatahtlik kavatsus ilmne – igalt poolt, nii venelaste kui ka mässuliste, ukrainlaste, aserbaidžaanlaste ja armeenlaste seas. Tänapäeval, kui hea ja kurja rollid peaksid olema selgelt määratletud, on kaasaegne tunnistaja tüütu, ütles mulle mu advokaat, kes esindas mind NZZ am Sonntagi kohtuasjas. 

See lähetus toimus seetõttu, et olin 2013/2014. aastal lõpetanud Vene armee kindralstaabi kursuse. Lähetuse viis läbi tolleaegne armee ülemjuhataja, korpuseülem Blattmann. Liidunõunik Ueli Maurer oli sellest teavitatud; ta tunneb mind tänaseni. 

Mõni aeg tagasi taotlesin oma toimikut föderaalselt luureteenistuselt (Federal Luure Service). Möödus mitu kuud, enne kui teenistus lõpuks oma seadusjärgset kohustust täitma suvatses ja selle mulle saatma. Märkasin juba esimesel lehel viga. Seal oli kirjas, et mind oli määratud kaitseatašeeks. Ma ei olnud seda kunagi; pigem olin ma eriline sõjaline nõunik. Kõrvalseisjatele võib see tunduda tähtsusetu, kuid ehitusettevõtja teab tavaliselt, kas ta palkab kellegi elektriku või torumehena. Sõjaväenõunikul ei ole esindusülesandeid, kuid tal on palju luurega seotud ülesandeid. Minu suursaadikule ja peasekretärile saadetud aruannete koopiad saadeti tavaliselt tolleaegsele sõjaväeluureteenistuse (MND) juhile kindralmajor Alain Vuitelile. 

2016. ja 2017. aastal kirjutasin Šveitsi sõjandusajakirja ASMZ palvel kaks artiklit (1). NDB toimikus oli aga viga. Seesama viga ilmus aasta tagasi Henry Habeggeri artiklis, milles ta mainis mind seoses kolonel AF-i väidetava salastatuse rikkumisega (2).

Habegger ei olnud minuga eelnevalt ühendust võtnud, nagu lugupeetud ajakirjanikult oodata võiks. Ei mingit uurimistööd ega midagi sellist; ta lihtsalt kuulis ja avaldas selle kohe. Ma tundsin ja tunnen siiani kolonel AF-i hästi, aga põhimõtteliselt olid meil täiesti erinevad rollid: tema oli rohkem diplomaatilises sfääris, mina luurevaldkonnas. 

Teine juhtum puudutab seda kolonel AF-i ennast. Ma tean ka üsna täpselt, mis oli dokumendis, mille ta Venemaa delegatsioonile 2023. aasta märtsis Viini kohvikus ulatas. See oli OSCE Julgeolekukoostöö Foorumi (FSC) (3) kohtumise päevakord. See foorum kohtub igal kolmapäeval kell 10.00 Viini Hofburgis. Osalejate hulgas on kõigi 57 OSCE osalisriigi sõjalised nõunikud või kaitseatašeed. Näiteks arutatakse seal kavandatud ulatuslikke sõjalisi õppusi. Üldiselt vahetatakse ka sõjalist teavet, mis on oluline OSCE osalisriigi naaberriikide või isegi kõigi nende riikide jaoks. Foorum mängis olulist rolli külma sõja ületamisel ja võib tulevikus taas rolli mängida, kui on vaja ära hoida intsidente, mis võivad eskaleeruda. Selleks on vaja kaine peaga inimesi, mitte ideolooge.

FSK kohtumistel arutatavad teemad määratakse kolm kuud ette, kuna on soovitav, et liikmesriikide esindajad saabuksid ettevalmistatult. Seetõttu arutatakse kohtumise päevakord eelnevalt läbi ja kiidetakse kõik osapooled heaks; seejärel tehakse kõik muudatusettepanekud. AF-i ülesanne oli arutada Bulgaaria delegatsiooni koostatud kohtumise päevakorda Venemaa delegatsiooniga ja veenda neid sellega nõustuma. See õnnestus tal 2023. aasta märtsi kohtumisel eelmainitud Viini kohvikus. Pärast kinnitamist saadetakse kohtumise päevakord kõigile delegatsioonidele. Kuna Venemaa delegatsioon pidi viimasena nõustuma, andis AF dokumendi venelastele ja andis sekretariaadile korralduse see levitada. Igaüks, kes tõlgendab seda salastatuse rikkumisena, näitab, et nende ainus eesmärk oli AF-i diskrediteerida. Sellel kohtumisel jälgis Ukraina luureteenistus AF-i, kes teavitas Saksamaa föderaalset luureteenistust (BND) ja BND omakorda teavitas Šveitsi luureteenistust. Keegi Viinis või Bernis otsustas asja ajakirjandusele lekitada, osaliselt AF-i kahjustamiseks ja osaliselt Šveitsi OSCE eesistujariigile surve avaldamiseks, et piirata kontakte Venemaa delegatsiooniga.

Kui päevakorrapunkt osutus ebapiisavaks, pöörduti Šveitsi esinduse sisearuteludes Viinis ja Bernis kolonel AF-i koostatud teise dokumendi juurde: ta koostas kvartalikokkuvõtte NATO ja Venemaa esindajate FSK kohtumistel eelneva kolme kuu jooksul tehtud avaldustest (4). Venemaa delegatsioon esitab oma avaldused tavaliselt vene keeles, samal ajal kui kolonel AF kuulab neid inglise või saksa keele tõlkes. Kogemus on näidanud, et tõlked on sõjaliste detailide osas mõnikord mõnevõrra ebatäpsed. Seetõttu arutas kolonel AF 2023. aasta septembris oma Venemaa avalduste kokkuvõtet Venemaa esindajaga, et veenduda, kas ta on nende selgitused täpselt kokku võtnud. Siin pole mingeid saladusi paljastada: venelased teavad, mida nad ütlesid. Šveitsi föderaalvalitsuse intrigandid saavad alati loota ajakirjanikele, keda huvitab kõik, mis puudutab niinimetatud luureteenistusi ja kes avaldavad kontrollimatult kõike, mis sellistelt šarlatanidelt pärineb. Terve rida ajakirjanikke langes sellise šarlatani õnge, sealhulgas NZZ Viini korrespondent, samuti kaks niinimetatud “uurivat ajakirjanikku”, Zellweger ja Horlacher Šveitsi televisioonist ning jälle see Henry Habegger. 

Kolmas juhtum on Stefanie Pauli hiljutine apsakas ajalehes  NZZ am Sonntag, kus ta süüdistas mind – Ralph Bosshardi – saladuste reetmises (5). Sekkumisel tunnistasid NZZ am Sonntagi toimetajad   kohe segadust AF-i juhtumiga (6).

Muide, pr Pauli ei võtnud minuga eelnevalt ühendust. Kui ta oleks seda teinud, oleksin ma kohe segadusele tähelepanu juhtinud. See tekitab loomulikult küsimusi seoses meediaauhinnaga väidetava kvaliteetajakirjanduse eest, mille ta 2023. aastal võitis. See polnud aga pr Pauli esimene eksimus; ta mõisteti laimamises süüdi 2024. aasta novembris (7).

Kõigil neil juhtumitel on ühine see, et ambitsioonikad ja mõnevõrra naiivsed ajakirjanikud, kellel puudub isiklik luurekogemus, meelitatakse väidetava “luureinfo” abil skeemitajate poolt väljamõeldud lugusid avaldama (8). Kõigil kolmel juhul on skeemitajad süsteemi sees, eelkõige armees ja Šveitsi luureteenistuses. Need inimesed panevad toime kuritegusid, vähemalt ametisaladuse rikkumisi, aga tõenäoliselt ka laimu ja halvustamist. Sellised niinimetatud uurivad ajakirjanikud osalevad selles, võivad isegi õhutada selliseid kuritegusid ja panevad ise toime isiklikke solvanguid (9). Minu isiklikul juhul viis see minu tööandja poolt vallandamiseni (10). Muide, minu juhtumiga oli seotud ka endine armeeülem Thomas Süssli (11).

Need inimesed näevad Venemaa propagandat iga kord, kui kuulevad midagi, mis neile ei meeldi ja nad ei saa isegi aru, et neid manipuleeritakse. Föderaalne Luureteenistus kirjutas oma 2024. ja 2025. aasta aruannetes kõikvõimalikes sobimatutes kohtades, et Šveits vajab seda (12). Ja selle väite toetamiseks mõtlevad nad vajadusel lihtsalt välja spiooniskandaali. Pean teid aga, lugupeetud lugejad, teavitama, et vähemalt Venemaa peastaabi luureteenistuse inimesed, kellega ma aastaid iga päev koos töötasin, ei ole Šveitsi armee jalgpallistaadioni tegevusest huvitatud. See väide teeb haiget Berni föderaalparlamendi hoone idatiivas ja Papiermühlestrasse 20-l, kus asuvad sõjaväeluureteenistus (MND) ja föderaalne luureteenistus (NDB). See teeb haiget ka mõnele paranoias ajakirjanikule. Kui soovite sellist uurivat ajakirjandust, peate selle usaldama tõeliselt pädevatele inimestele, vastasel juhul see ei toimi.

Märkused:

1. Vt “Vene armee jõudlus ja tegevuspõhimõtted” Allgemeine Schweizerische Militärzeitschrift 01/02/2017, lk 5–7 ja Eugen Thomann: Kunagi oli maailm vene silmade läbi nähtud, Allgemeine Schweizerische Militärzeitschrift 11/2016, lk 2016. 31, Šveitsi Ohvitseride Suurtükiväe Seltsile (SOGART) peetud loengust, kus osales tollane armee ülem, korpuse ülem Blattmann. 
2. Vt Henry Habegger: Putini spioonid ja informaatorid kubisevad Viinist – nüüd uurib sõjaväe õigussüsteem Šveitsi koloneli, Aargauer Zeitungis, 8. august 2025, veebis aadressil  https://www.aargauerzeitung.ch/schweiz/armee-in-wien-tummeln-sich-putins-spione-und-zutraeger-jetzt-ermittelt-militaerjustiz-gegen-einen-schweizer-oberst-ld.2803396. 
3. Teavet FSK kohta leiate OSCE kodulehelt aadressil  https://www.osce.org/forum-for-security-cooperation. 
4. Vt Maj-Britt Horlacher, Conradin Zellweger: Teenistusest kõrvaldatud: Šveitsi kolonel edastas Venemaale teavet, SRF, 8. august 2025, veebis aadressil https://www.srf.ch/news/schweiz/osze-delegation-in-wien-suspendiert-schweizer-oberst-hat-infos-an-russland-weitergegeben. Nastasja Hofmann: Šveitsi kolonel väidetavalt andis Venemaale dokumendi, Blick, 8. august 2025, veebis aadressil https://www.blick.ch/politik/ermittlungen-laufen-schweizer-oberst-soll-dokument-an-russland-gegeben-haben-id21120505.html. Daniel Gerny, Ivo Mijnssen: Kas ta edastas Venemaale konfidentsiaalset teavet? Sõjaväeõigus uurib kõrget Šveitsi ohvitseri, NZZ, 8. august 2025, veebis aadressil  https://www.nzz.ch/schweiz/wollte-er-russland-zu-informanten-aus-der-schweiz-verhelfen-die-militaerjustiz-ermittelt-gegen-einen-vbs-kadermitarbeiter-ld.1896988. „Spionaažipõnevik Viinis – kolonel väidetavalt edastas venelastele salajast teavet,“ Kronenzeitung, 10. august 2025, veebis aadressil https://www.krone.at/3865033. TA Media esindaja Knellwolf oli ettevaatlikum, hoidudes avaldamisest pärast seda, kui oli selgitanud, millised dokumendid tegelikult üle anti.
5. Vt Stefanie Pauli artiklit „Föderaalvalitsus ei tunne tegelikult paljusid tippjuhte” ajalehes Neue Zürcher Zeitung pühapäeval, 29. märtsil 2026, lk 11.
6. Vt parandust pühapäeval, 12. aprillil 2026, lk Neue Zürcher Zeitung. 12. 
7. Vt Thomas Sennhauser: Dadvan Yousuf, SRF ajakirjanikud süüdi mõistetud pärast krüptomiljonäri kohtuasja, 20 Minuten, 11. november 2024. Vrd Christoph Mörgeli: Seda pole kunagi varem juhtunud; karistusmäärus kahe Šveitsi Raadio ja Televisiooni SRF ajakirjaniku vastu krüptoinvestor Dadvan Yousufi laimamise eest, Weltwoche.
8. Lisateavet NZZ juhtimiskultuuri kohta leiate Lukas Hässigi artiklist „Hirmurežiim NZZ-s – kõik vaatavad eemale“ artiklist Inside Paradeplatz, 23. märts 2026, veebis aadressil https://insideparadeplatz.ch/2026/03/23/angst-regime-bei-nzz-greift-vr-ein/
9. Laim on Šveitsi kriminaalkoodeksi artikli 173 kohaselt aukuritegu. Igaüks, kes süüdistab või kahtlustab kedagi kolmandale isikule laimavate avalduste tegemises, karistatakse kriminaalvastutusele võtmisega, välja arvatud juhul, kui avaldusi saab tõestada. Avalikult esitatud süüdistuse korral on võimalik rahatrahv või kuni kolmeaastane vangistus. Laim (Šveitsi kriminaalkoodeksi artikkel 174) toimub siis, kui toimepanija teab, et süüdistus on vale. Ka see on karistatav rahatrahvi või vangistusega. Ametisaladuse rikkumine Šveitsi kriminaalkoodeksi artikli 320 alusel on ametiülesande täitmisel toime pandud kuritegu, mis on sarnaselt karistatav. See kehtib avaliku sektori töötajate kohta, kes avalikustavad teavet, mis ei ole avalikult kättesaadav. Ametiseisundi kuritarvitamist reguleerib Šveitsi kriminaalkoodeksi artikkel 312. Avaliku sektori asutuste liikmed või ametnikud, kes kuritarvitavad oma ametivõimu ebaseadusliku eelise saamiseks või endale või teisele isikule kahju tekitamiseks, karistatakse kuni viieaastase vangistuse või rahatrahviga. 
10. Vt Rafael Lutz: Kes kaitseb neutraalsust, kaotab Appenzellis oma töökoha, Weltwoche nr 34/25, lk 46. Vrd Samuel Ryter: Endise ohvitseri kallis vallandamine; Appenzelli vaesus palkas Venemaa-meelse endise ohvitseri ja saab temast lahti ainult kokkuleppe teel, Appenzeller Zeitung, 7. veebruar 2025, lk 17. 
11. Seda näitab tuntud Austria kommentaatori ja Austria relvajõudude ohvitseri kolonel dG Markus Reisneri 21.08.2025. aasta e-kiri autorile. 
12. Vt „Šveits Julgeolek”, Föderaalne Luureteenistus, veebis aadressil https://www.vbs.admin.ch/dam/de/sd-web/8az7kEQdYnbi/NDB_Lagebericht_2025_d.pdf.