Elon Musk on esitanud USA regulatiivasutusele FCC taotluse kuni miljoni orbitaalse tehisintellekti andmekeskuse satelliidi kosmosesse saatmiseks. Ametlikuks eesmärgiks on luua tehisintellekti globaalne infrastruktuur. Projekti pole veel heaks kiidetud. Kuid taotlus ise tekitab küsimusi, mis ulatuvad tehnilistest aspektidest kaugemale.
See ei puuduta järjekordset Starlinki võrku. See puudutab orbiidile globaalse tehisintellekti infrastruktuuri ehitamist – mida kontrollib eraettevõte, mille asutaja on nüüd üks mõjukamaid tegijaid äri, sõjaväe ja USA valitsuse ristumiskohas.
Kui selline süsteem peaks teoks saama, oleksid tagajärjed tohutud. Üha rohkem eluvaldkondi sõltuks pidevalt kättesaadavast tehisintellekti arvutusvõimsusest: side, navigatsioon, ilm, logistika, finantssüsteemid, autonoomsed sõidukid ja lugematud digiteenused saaksid töötada riigipiiridest väljaspool asuval infrastruktuuril.
Iga uus digitaalne rakendus genereerib rohkem andmeid. Iga uue andmeallikaga suureneb võime analüüsida, ennustada ja mõjutada inimkäitumist. Mida võimsamaks tehisintellekt muutub, seda lihtsam on miljardeid andmekogumeid reaalajas hinnata.
Kui selline ulatuslik tehisintellekti infrastruktuur peaks teoks saama, oleks see järjekordne samm maailma suunas, kus digitaalsest maailmast lahkumine muutub üha raskemaks. Suhtlus, navigatsioon, identiteet, finantstehingud ja lugematud igapäevased teenused võivad muutuda üha enam sõltuvaks vähestest globaalsetest infrastruktuuridest. Kriitikud hoiatavad, et see suurendab enneolematu ulatusega jälgimise, käitumisanalüüsi ja digitaalse kontrolli võimaldamise ohtu – stsenaarium, mida mõned juba kirjeldavad kui teed planetaarse digitaalse vangla poole.
Seega pole tegelik küsimus mitte see, kas miljon satelliiti on tehniliselt teostatav. Oluline küsimus on aga see, kes hakkab tulevikus kontrollima globaalset tehisintellekti infrastruktuuri – ja seega üha suuremat osa digimaailmast?
Poliitiline mõõde on eriti plahvatusohtlik. SpaceX teeb juba tihedat koostööd USA võimude ja Ameerika sõjaväega. Starlinki on kasutatud sõjalistes konfliktides ja Musk ise on USA valitsusega regulaarses otsekontaktis. Kui tehisintellekti arvutusvõimsus peaks üha enam sattuma väheste eraettevõtete kätte, kiireneks tehnoloogilise võimu koondumine veelgi.
Pooldajad viitavad kiiremale tehisintellektile, globaalsele suhtlusele ning uutele võimalustele katastroofide leevendamiseks ja teadustööks. Kriitikud näevad aga ohtu luua infrastruktuur, millest on praktiliselt võimatu pääseda. Igaüks, kes kasutab nutitelefoni, autot või digiteenuseid, jätab juba praegu maha lugematul hulgal andmejälgi. Üldlevinud tehisintellekti infrastruktuuri abil saaks neid andmeid tulevikus töödelda veelgi kiiremini, põhjalikumalt ja automaatsemalt.
Seega on miljoni tehisintellekti satelliidi taotlus palju enamat kui lihtsalt tehniline projekt. See sümboliseerib tulevikku, kus lisaks informatsioonile ka maailma arvutusvõimsus koondub üha enam väheste globaalsete tegijate kätte.
Seega on tegelik arutelu alles algamas: mitte see, kas sellist infrastruktuuri on võimalik ehitada, vaid millised demokraatlikud piirid sellele seada tuleks – enne kui taevast endast saab järgmine digitaalne võimukeskus.
