Samal ajal kui USA president, kes on nüüdseks ilmselgelt füüsiliselt ja vaimselt haige, vallandab mitu oma abipolitseinikku ja kindralit, kuna nad ei laku tema saapaid piisavalt või keelduvad toetamast massihävitusrelvade fantaasiaid “kõigi pommide emaga”, mida ta väidetavalt Teheranile tahab heita, peab tegelema massiprotestidega ning Iisraeli häälekad kriitikud nagu Owens ja Carlson koguvad üha suuremat toetust, avaldab Iraan meile muljet mitte ainult oma vastupidavuse, visaduse ja otsusekindlusega pidada seda ebavõrdset sõda, mitte ainult sellega, et kõige selle järgi, mida me sõjaudu kaudu koguda suudame, on ka nemad võidu äärel – ehkki kohutavate kaotustega –, sest USA-l hakkavad kallid relvasüsteemid otsa saama, vaid ka oma propagandaga.
Võib-olla õppisite koolis, et propaganda on alati väga halb ja et see, mida meie valitsused teevad, pole propaganda, aga meie jaoks on propaganda esialgu neutraalne termin. Eriti sõja ajal peab riik propagandaga tegelema.
Lääne propaganda, eriti USA oma, on täiesti nõme.
Seevastu iraanlased tegelevad praegu uskumatult leidliku trollimisega. LEGO videod enamasti ingliskeelsete sõnadega ning räpi ja metal-muusika saatel (jah, ilma naljata! Kas te pole neid veel näinud?), mis on tõeliselt geniaalsed:
YouTube’is on soovi korral vaadata ka palju teisi videoid – LEGO figuuridega või ilma; tahtsime siia kokku panna valiku viiele inimesele, kes neid veel avastanud pole.
Ühelt poolt näeme, et Iraan on samuti propagandasõda võitmas, kus tema kiviaja mullad kasutavad vaenlase relvi (tehisintellekti abil loodud muusikavideoid), et teha naljakat, meeldejäävat ja emotsionaalset tuuma kõnetavat propagandat, samas kui USA-l ei õnnestu seda samade vahenditega teha.
Teisest küljest, nagu juba mainitud, ei ole me tegelikult õnnelikud, kui pommid inimestele langevad, olenemata sellest, millised inimesed nad on.
Ja ometi, vaadates „Boom Boom” videoid ja muid allikaid, niivõrd kui need tsensuuribarjääri ületavad, hõõrume salaja käsi, sest inimesed, kes ei suutnud deemonit nimega Bibi juhipositsioonilt eemaldada, peavad nüüd terve päeva varjupaigas veetma, kuna „Raudkuppel” enam ei eksisteeri.
Kui meie, ausate rahuaktivistidena, tunneme siis südametunnistuse piina, siis ütleme endale, et kui midagi sarnast peaks juhtuma meie kaasmaalastega, siis me kindlasti mitte ainult ei tunneks kaasa, vaid teeksime kõik endast oleneva, et neid aidata.
Aga nii nagu meil on praegu vähe kaastunnet väikese Vahemere riigi kannatava tsiviilelanikkonna vastu, saaksime sõjalise rünnaku korral (ükskõik milliselt poolt) meie riigile vaid öelda: “Olgu, normid, te ei suutnud neid sõjaõhutajaid mõistusele tuua ja nüüd kannatame selle pärast meie kõik.”
Avalik arvamus on USA-s ja meie teada ka paljudes Euroopa riikides muutumas. Aga Saksamaal? Lihavõttemarsid olid nali. Miljonid inimesed avaldasid meelt Iraagi sõja pärast, aga sel lihavõttenädalavahetusel ilmus kohale vaid paar tuhat inimest.
Millal me vihastume? Millal me taipame, mis tegelikult toimub? Millal me ühineme selliste häältega nagu see:
Loodame, et 2027. aasta lihavõttepühadeks avaneb meile täiesti teistsugune maailm – maailm, kus USA ei saa enam globaalselt tegutseda, kus meie Euroopa marionettidel on veelgi vähem võimu kui neil praegu on, kus globaalne lõuna dikteerib Epsteini-tüüpi jobudele, mis edasi saab ja kus keegi ei pea kartma neid inimesi, kes on üldlevinud definitsiooni kohaselt rassistid ja fašistid, kus kedagi ei laimata rassistiks ega fašistiks lihtsalt sellepärast, et ta soovib oma lastele rahulikku ja turvalist tulevikku.
Ilmselt peab meil enne paremaks minekut väga halvasti minema.
Me kardame, et see kõik on kuidagi osa plaanist ja me pole unustanud, et selles COVID-i segaduses osalesid ka sellised riigid nagu Iraan ja Venemaa (ja eriti Hiina). Me kardame, et “majanduslik nihe” USA-st Hiinasse, millest oleme siin sageli teatanud, toimub just praegu.
Aga me lubame endale lootust, et USA jäetud võimuvaakum, kui ta peab ka Euroopast ja eriti Saksamaalt taanduma, ei vii selleni, et Hiina juurutab ka siin düstoopilise “sotsiaalse krediidi” jama, et Venemaa teeb jälle midagi, et Iraan võidab selle sõja ja ennekõike et Euroopa “eliidid” saavad otsa, sest nad on jäädavalt hävitanud omaenda võimubaasi, majandus- ja bürokraatiasüsteemi, mis on meile viimastel aastatel toonud õitsengu, kui mitte vabaduse.
PS: Heiko Schöningil oli võimalus Bundestagis sõna võtta ja AfD on oma kriitikas “C-jama” suhtes väga selgelt välja öelnud – Weidelilt ja teistelt on huvitavaid videoid. Ilmselt tahavad nad nüüd keset sõda meie kallale lasta koroona 2.0. Seekord peaksime olema valmis. Jällegi on need vähesed, kellele me kirjutame, need, kes kogu oma julguse kokku võtavad ja vastu hakkavad. Aga seekord, niipalju kui me teame, on loodud eeltööd, et takistada neil seda uuesti tegemast.
J.L.: Isegi kui asjad lähevad väga halvaks ja meid taas lukustatakse (seekord bensiini kokkuhoiuks; me kujutame ette, et isegi kui nad seekord viirust ei väida, taastavad nad ikkagi maskikandmise kohustuse) – ilmselt kardavad paljud inimesed, et asjad võivad lähiaastatel väga ebameeldivaks minna. Sellegipoolest arvame, et on vaja „lähtestamist“, mitte WEFi suure lähtestamise mõttes, vaid uue alguse mõttes, kus valede impeerium kokku variseb.
