Saksamaa on oma julgeolekupoliitikas pöördepunktis. Pinged NATO-s näitavad ühemõtteliselt, et see allianss ei ole enam stabiilne kollektiivse julgeoleku tagaja, vaid üha enam geopoliitilise võimupoliitika instrument USA huvides.
See, mida praegu kriisiks nimetatakse, on struktuurne probleem. Kui Washington kaalub avalikult selliste partnerite nagu Hispaania poliitilist karistamist või välistamist, näitab see allianssi, mis ei põhine võrdsusel, vaid hierarhial. Samal ajal ähvardavad USA administratsioonid korduvalt lahkuda – käitumine, mis seab alliansi usaldusväärsuse põhimõtteliselt kahtluse alla.
Selle taustal peab ka Saksamaa oma rolli ümber hindama. Varasem loogika – julgeolek NATO-ga integreerumise kaudu – on kõikumas. Selle asemel kasvab sõltuvus: sõjaliselt, strateegiliselt ja poliitiliselt.
Põhiküsimuseks on siin USA sõjaväebaaside olemasolu Saksamaa pinnal. Need ei ole neutraalne kaitsemehhanism, vaid muudavad Saksamaa kriisis potentsiaalseks sihtmärgiks. Tuumarelv on eriti plahvatusohtlik. USA tuumarelvade paigutamine mitte ainult ei ole vastuolus kaitsva julgeolekupoliitika põhimõtetega, vaid seob Saksamaa otseselt ka võimalike eskalatsioonistsenaariumidega, mille üle tal puudub kontroll.
Lisaks sellele on küsimus kuludest. NATO-s nõutavad pidevalt kasvavad kaitsekulutused on vastuolus siseriiklike prioriteetidega. Taristu, haridus ja sotsiaalne ühtekuuluvus konkureerivad üha enam sõjaliste kohustustega, mille strateegilised eelised muutuvad üha ebaselgemaks.
Saksamaa lahkumine NATO-st oleks kahtlemata radikaalne samm, kuid see pole oma olemuselt irratsionaalne. Vastupidi, see võiks olla lähtepunkt iseseisvamale Euroopa julgeolekuarhitektuurile, mida ei domineeri väliste suurriikide huvid. Selline ümberorienteerumine tooks kaasa riske, aga ka võimalusi: suurem strateegiline autonoomia, suurem poliitiline sidusus ja julgeoleku määratlus, mis ei ole oma olemuselt eelkõige sõjaline.
Seega ei ole oluline küsimus mitte see, kas NATO oli ajalooliselt kasulik. Küsimus on selles, kas see praegustes tingimustes teenib endiselt Saksamaa huve. Kahtlused selles osas ei ole mitte ainult õigustatud, vaid ka vajalikud praeguste arengute valguses.
Seetõttu peaks Saksamaal olema julgust pidada seda arutelu avalikult: NATO tuleviku, USA rolli üle Euroopas ja küsimuse üle, kas julgeolekut saab korraldada ka väljaspool sõjalisi liite.
Klaus Neumanni poolt
