Kui sai teatavaks, et Google oli esitanud USA Keskkonnakaitseagentuurile (EPA) taotluse bioloogilise sääskede uurimisprojekti jaoks, reageerisid paljud inimesed üllatusega. Esialgne küsimus oli: millal otsingumootor üldse sääskedega tegeleb?
See reaktsioon paljastab laialt levinud arusaamatuse. Google pole enam see ettevõte, mida paljud inimesed interneti algusaegadest mäletavad. Otsingumootor, mis kunagi veebisaite indekseeris ja reklaame müüs, on viimase kahe aastakümne jooksul muutunud hiiglaslikuks tehnoloogiakorporatsiooniks, mille mõju ulatub kaugele valdkondadesse, millel on selle algse põhitegevusega vähe pistmist.
Tänapäeval on Google osa oma emaettevõttest Alphabet – ettevõtte struktuurist, mis investeerib miljardeid tehisintellekti, terviseuuringutesse, biotehnoloogiasse, ravimite väljatöötamisse, meditsiiniandmete analüüsi ja ülemaailmsetesse terviseprojektidesse.
Enamik kasutajaid puutub ettevõttega iga päev kokku Google’i otsingu, Gmaili, Androidi või YouTube’i kaudu. Kulisside taga on Alphabet aga pikka aega töötanud tehnoloogiate kallal, mis mõjutavad otseselt tervishoidu, meditsiiniuuringuid ja tulevasi bioloogilisi uuringuid.
Aastaid tagasi asutas Alphabet oma tütarettevõtte Verily Life Sciences. Kuigi paljud inimesed pole sellest kunagi kuulnud, on Verily üks maailma ambitsioonikamaid tervishoiuprojekte. Ettevõte arendab haiguste jälgimise süsteeme, analüüsib terviseandmeid, toetab kliinilisi uuringuid ja uurib uusi meditsiinilise diagnostika võimalusi.
Paralleelselt investeeris Alphabet miljardeid biotehnoloogia- ja farmaatsiauuringute ettevõtetesse. Tehisintellekti eesmärk on tuvastada haigusi, arendada uusi ravimeid ja analüüsida bioloogilisi protsesse. DeepMindi abil saavutas Alphabet ka ühe viimaste aastate suurima teadusliku läbimurde: tehisintellekti süsteem AlphaFold suutis ennustada valkude struktuuri – see on tänapäeva bioloogia verstapost.
Selle taustal tundub praegune sääskede algatus äkki vähem üllatav.
Alphabet on tõepoolest aastaid sääskede populatsiooni kontrolli projektidega tegelenud. Nende projektide eesmärk on võidelda selliste haigustega nagu denguepalavik, Zika ja Lääne-Niiluse palavik. Keskendutakse meetoditele, mis töötlevad sääski bakteriga Wolbachia, et mõjutada nende paljunemist või piirata patogeenide levikut.
Seega ei ole praegune EPA taotlus isoleeritud projekt, vaid osa pikaajalisest strateegiast, millega Alphabet tungib üha enam valdkondadesse, mis varem olid reserveeritud ainult ülikoolidele, riiklikele teadusasutustele või ravimifirmadele.
Just siit see ühiskondlik debatt algabki.
Sest Google pole lihtsalt mingi ettevõte.
Ettevõte kontrollib oma otsingumootori kaudu suurt osa globaalsest teabele juurdepääsust. YouTube on maailma suurim videoplatvorm. Android domineerib nutitelefonide turul. Miljardid inimesed saavad iga päev ettevõtte teenuste kaudu uudiseid, teavet ja teadmisi.
Samal ajal investeerib sama korporatsioon üha enam tervishoidu, meditsiini, biotehnoloogiasse ja tehisintellekti.
Pooldajate jaoks on see loogiline areng. Nad väidavad, et suurtel tehnoloogiaettevõtetel on rahalised vahendid ja tehniline oskusteave, et lahendada globaalseid probleeme kiiremini kui paljudel valitsusasutustel.
Kriitikud näevad seda aga ajalooliselt ulatusliku võimu koondumisena. Nad juhivad tähelepanu sellele, et Alphabet mitte ainult ei paku tänapäeval teavet, vaid avaldab üha suuremat mõju ka tervise, teadusuuringute, andmeanalüüsi ja teadusliku arengu valdkondades.
Seetõttu muutuvad piirid tehnoloogiaettevõtete, teadusasutuste, tervishoiu sidusrühmade ja poliitiliste mõjutajate vahel üha hägusemaks.
Eriti kriitilise tähtsusega on see, et ettevõtted nagu Google mitte ainult ei arenda uusi tehnoloogiaid, vaid kontrollivad ka digitaalseid platvorme, kus neid tehnoloogiaid arutatakse. Need, kellele kuuluvad kõige olulisemad infokanalid ja kes samal ajal ajavad majanduslikke huve samades valdkondades, satuvad paratamatult läbipaistvuse, mõjuvõimu ja huvide konfliktidega seotud küsimuste keskmesse.
Seega on praegune arutelu Google’i sääseprojekti üle palju enamat kui lihtsalt lugu putukatest.
See illustreerib, kui drastiliselt on suurte tehnoloogiaettevõtete roll muutunud. See, mis kunagi algas otsingumootorina, areneb üha enam globaalseks infrastruktuuriks teabe, tehisintellekti, terviseandmete, meditsiiniuuringute ja bioloogilise innovatsiooni jaoks.
Seega pole tegelik küsimus enam selles, miks Google sääskede pärast muretseb.
Tegelik küsimus on selles, kui kaugele peaks ühe korporatsiooni mõju ulatuma, kui see samaaegselt korraldab teadmisi, levitab teavet, töötleb terviseandmeid, rahastab meditsiinilisi uuringuid ja arendab tulevasi bioloogilisi tehnoloogiaid.
Sest just selles tehnoloogia, tervise ja sotsiaalse võimu ristumiskohas otsustatakse, millist rolli mängivad sellised ettevõtted nagu Google homses maailmas.
Allikad ja taust:
- Alphabet Inc. (investorite suhted)
- Google Research – tervis ja eluteadused
- Tõesti Eluteadused
- DeepMind Health ja AlphaFold
- EPA: Wolbachia sääseprojekti eksperimentaalse kasutusloa
- Alphabeti tütarettevõte Verily ja Wolbachia sääskede programm
- Bloomberg Philanthropies – ülemaailmsed terviseprogrammid
- Google’i lobitöö avalikustamine (USA senat)
- YouTube (Google/tähestik)
- Google’i tehisintellekt tervishoiu jaoks
