Ühinenud Meedikud ja Teadlased (ÜMT) esitas 25. veebruaril 2026 Sotsiaalministeeriumile ja Riigikogu liikmetele avaliku selgitustaotluse seoses nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) eelnõuga. Ühendus juhib tähelepanu, et plaanitavad muudatused, mis puudutavad kokku 13 seadust, võivad riivata kodanike põhiõigusi ebaproportsionaalselt ning süvendada ühiskondlikku usalduskriisi. Eelnõu ettevalmistamine ilma sisulise ühiskondliku aruteluta ning individuaalse otsustusõiguse asendamine sunnimeetmetega kahjustab pikas plaanis inimeste vaimset tervist ja usaldust riigi vastu.
Ehkki eelnõu seletuskirjas deklareeritud eelnõu eesmärk rõhutab põhiõigusi ja vaktsineerimise vabatahtlikkust, on eesmärgiga vastuolus mitmed kavandatavad muudatused. Nii võivad rakenduda ulatuslikud sunnimeetmed nagu kohustuslikud terviseuuringud, tahtevastane ravi, sunnirahad ja trahvid kuni 400 000 eurot. ÜMT hinnangul püütakse rahva usalduse puudumist kompenseerida autokraatlike meetmetega, analüüsimata eelmise kriisi valusaid õppetunde.
Peamised murekohad:
* Eelnõu ettevalmistamine avalikkuse selja taga ilma piisava aruteluta on praeguses vaimse tervise kriisis vastutustundetu. Inimeste sundimine tervise kaitse egiidi all olukorras, kus teaduslikud tõendid meetmete efektiivsuse kohta on maailmas vastuolulised, tekitab ühiskonnas asjatut pinget ja ebakindlust.
* Meditsiiniline ravisekkumine või protseduur peab tuginema informeeritud nõusolekule, kus inimene mõistab nii enda õigusi ja kohustusi kui protseduuriga kaasnevaid riske. Individuaalsest otsustusõigusest loobumine ja selle asendamine kollektiivsete sunnimeetmetega, on lubatud üksnes olukorras, kus protseduuri tegemata jätmine toob endaga kaasa suurema tervisekahju kui selle läbiviimine. Eetiliste vigade vältimiseks peab see otsus tuginema vastuvaidlematutele tõenditele, mitte ametnike
* Eelnõu plaanib laste vaktsineerimisel koolis senise lapsevanema kirjaliku nõusoleku asendada vaktsineerimisest loobumisõigusega, samas jättes lapsele otsustusõiguse. Lapse vaktsineerimine vastu vanema tahet võib vähendada usaldust lapse ja vanema vahel ning kahjustada kiindumussuhet. Lisaks võivad nii tähelepanuta jääda lapse varasemad tervisereaktsioonid, millega on kursis lapsevanem ja perearst.
* Eelnõu ei määratle selgelt, kes vastutab võimalike tüsistuste eest olukorras, kus vaktsineerimisotsus sünnib koolis ilma vanema otsese nõusolekuta.
* Ühendus rõhutab vajadust ajakohastada vaktsiiniuuringute nõudeid, eriti uute tehnoloogiate (nt mRNA-vaktsiinid) kontekstis. Eksperdid tunnevad muret farmakokineetiliste uuringute puudumise ja võimalike pikaajaliste kõrvaltoimete pärast.
“Nakkushaiguste tõrje puudutab otseselt ühiskonna turvalisust, kuid samal ajal ka individuaalseid põhiõigusi. On kriitiliselt oluline, et muudatused oleksid põhjalikult analüüsitud nii meditsiinilisest, õigusteaduslikust kui ka põhiseaduslikust perspektiivist, unustamata COVID-19 kriisi ajal tehtud vigu,” seisab pöördumises.
ÜMT teeb ettepaneku luua sõltumatutest ekspertidest koosnev nõukogu, mis soodustaks avatud ja teaduspõhist ühiskondlikku arutelu, ning kehtestada riiklik vaktsiinide kvaliteedikontroll. Ühendus kinnitab valmidust panustada eelnõu analüüsimisse ühise arutelulaua taga.
Avalik selgitustaotlus koos mahukate lisadega (60 lk, 206 viidet) on saadetud teadmiseks ka riigiasutustele, erialaorganisatsioonidele ja kodanikuühendustele.
Teemaga seotud dokumendid:
NETS-i eelnõu �https://eelnoud.valitsus.ee/…/6cb755e1-4b44-4375-9fb5…
Pöördumine Sotsiaalministeeriumi poole kaasamissooviga �https://meedikud-teadlased.ee/…/poordumine…/
Avalik selgitustaotlus
xxx
ÜMT liikme kommentaar:�Selle eelnõu raskuskeskmes ei ole tegelikult koolilaste vaktsineerimise teema. Eelnõuga kirjutatakse üle kogu meie ametlik tegevus nii ainuüksi nakkushaiguste puhangu kui ohtliku nakkushaiguse puhangu korral.
Sulgemised, kohustuslik testimine, vaktsineerimine ja ennetav ravi, võivad meid tabada ainuüksi lihtsalt nakkushaiguse puhangu korral. Isegi nakkushaige tahtest olenematut ravi võib rakendada ohtliku nakkushaiguse puhangu korral, kui tal on kas diagnoositud või on PÕHJENDATU KAHTLUS, et tal on ohtlik nakkushaigus või tuberkuloos (§ 7.).
Samuti pannakse tööandjale kohustus nakkushaiguse puhangu korral tagada nakkusohutuseks vajalike meetmete täitmine töökeskkonnas (§ 27), kus üheks meetmeks on immuniseerimine ja ennetav ravi. Kui tööandja ei ole täitnud vajalikke meetmeid, siis nakkushaiguste tõrje nõuete rikkumise eest karistatakse juriidilist isikut rahatrahviga 400 000.- (§ 33.).
Kui sellele eelnõule ei seisa vastu juriidikas pädevad ja autoriteetsed isikud, kel EV Põhiseaduse järgmine veel korda läheb, siis võime teha ettepaneku Eesti Vabariigi muutmiseks Eesti Riigiks, sest vabadusega pole siin küll enam miskit pistmist.
