A 23. juuni 2023
Prantsusmaa president Emmanuel Macron on väidetavalt ärgitanud Lõuna-Aafrika presidenti Cyril Ramaphosat kutsuma ta eelseisvale BRICS-i tippkohtumisele Pretorias, mis peaks toimuma augustis.
Ilmselt ajendatuna soovist konkureerida USA-ga ülemaailmselt ja võidelda Venemaa kasvava mõjuga selles piirkonnas, teatas Macron, et ta on selle kuu alguses Lõuna-Aafrika liidriga peetud telefonikõne ajal maininud oma võimalust tippkohtumisel osaleda, info põhineb L’Opinioni aruandel .
“Tippkohtumisel viibimist mainiti tõepoolest kahe poliitiku vahelises vestluses, kuid Pretoria ei andnud kuidagi märku, kas ta soovib kohtumisele kutsuda teisi rahvusvahelisi liidreid,” teatas Prantsuse leht, tsiteerides “hästi informeeritud” allikat, Élysée paleest.
Prantsusmaa, mis on seitsmeliikmeline (G-7) liige, ei kuulu BRICS-i (Brasiilia, Venemaa, India, Hiina ja Lõuna-Aafrika Vabariik). Arvestades, et ükski G-7 juht pole kunagi BRICS-i tippkohtumisel osalenud, on mõned BRICS-i liikmed seadnud Macroni aluseks olevad motiivid kahtluse alla.
Pärast palve avalikustamist ärgitas Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova Pariisi selle põhjuseid selgitama: “Oleks tore, kui nad ütleksid meile, miks nad soovivad osaleda. Kas nad tahavad veel kord kontakti luua, et näidata Pariisi tegevust või on see mingi Trooja hobune? Nii et las nad seletavad,” kommenteeris Zahharova.
Prantsuse liidri oletatav taotlus osaleda BRICS-i 15. iga-aastasel tippkohtumisel tuli keset tema hiljutisi sütitavaid avaldusi, mis ärritasid USA-d ja selle liitlasi. Näiteks pärast kolmepäevast riigivisiiti Pekingisse aprillis koos EL-i komisjoni juhi Ursula von der Leyeniga teenis Macron läänemaailmalt kiidusõnu, kui ta kutsus üles Euroopa “kolmandale teele”, paludes Euroopal hoiduda sattumast tülisse, Hiina-USA konflikti Taiwani pärast ja ütles, et Euroopa peaks vähendama oma sõltuvust dollaritest. Kuigi Macroni avaldused tekitasid Washingtoni ja tema liitlaste viha, tervitasid BRICS-i liidrid tema kommentaare seoses nende pikaajaliste plaanidega luua Ameerika domineerimise vastu võitlemiseks multipolaarne maailm.
Eelmisel kuul toimunud G-7 kohtumisel kirjutas Macron aga alla ühisavaldusele teiste G-7 liidritega, milles nimetati Hiinat “meie aja suurimaks väljakutseks ülemaailmsele julgeolekule ja heaolule”.
Vaatamata Macroni allkirjale G-7 Hiina-vastasele ühisavaldusele, kiitis Hiina uudiste väljaanne Global Times Macroni BRICS-i tippkohtumisel osalemise ideed “julgeks ja uuenduslikuks”.
Lisaks avaldas kommunistide kontrolli all olev ajaleht China Daily artikli, milles kutsus Macronit tippkohtumisel osalejate hulka, artikli autor väitis, et „Macron ei ole mingil juhul Washingtoni volinik ja teda tuleks kohtumisel tervitada.
” Vaatlejad on väitnud, et need kaks Hiina kommunistliku partei (CCP) toetatud ajalehtedes avaldatud artiklit võivad olla heaks näiteks Pekingi soovist juhtida Prantsusmaa Ameerika mõjusfäärist eemale.
Artikli kirjutamise seisuga on 19 riiki , sealhulgas Saudi Araabia, Iraan ja Argentina, avaldanud huvi BRICS-iga ühinemise vastu. BRICS-i liikmesriigid ületasid 2020. aastal ostujõu pariteedi järgi sisemajanduse koguprodukti (SKP) poolest USA domineeritud G-7 blokki, kusjuures BRICS-i riikide panus moodustas umbes 31,5 protsenti maailma SKTst, võrreldes 30,7 protsendiga G-7 riikide poolt.
Sel kuul tegi Macron ka Pariisis toimunud tehnoloogiaettevõtjate kohtumisel ettepaneku, et äsja saabunud immigrantidega tegelemiseks võiks kasutada uusi tehisintellekti tehnoloogilisi platvorme.
Iga-aastasel VivaTechi tehnikanäitusel soovitas ta Prantsusmaa piiripoliitikat “robotiseerida”, kurvastades samal ajal, kui aeglaselt Prantsusmaa bürokraatia uuendusi vastu võttis:
Mis on meil sisserändega seotud põhiprobleem? See on väga väike põhimõtete probleem, see on andmetöötlusvõime probleem. Meile tuleb palju inimesi, meil on vanad reeglid ja me kohtleme neid nagu 20. sajandi alguses.
Macron eraldas umbes 500 miljonit eurot (543 miljonit dollarit) uuteks vahenditeks, et luua tehisintellekti tšempionid, ja kiitis prantsuskeelsetele inimestele suunatud projekte, keset kasvavat muret Silicon Valley ettevõtete pärast, mis tagavad ingliskeelse domineerimise AI-süsteemides.
Macroni tehnoloogiline nägemus võib aga põrkuda Euroopa Liidu (EL) omaga pärast seda, kui Brüsselis võeti vastu tehisintellekti tehnoloogia eetikat käsitlev tehisintellekti seadus. See seadus takistab eelkõige tehisintellekti diskrimineerivat kasutamist rände kontrollimiseks. Lisaks takistaks see tegu Prantsuse luureteenistuste jõupingutusi terroristide jahtimisel, kuna kodanikuvabaduste alusel on keelatud reaalajas biomeetriline jälgimine.
Prantsusmaa on aastaid maadelnud illegaalse rände probleemiga, kuna väidetavalt on kuritegelikud jõugud rikkunud ja tunginud julgeolekuaparaadi osadesse.
Ebaseadusliku rände vastu võitlemise alldirektoraadi (SDLII) uurijad korraldasid 5. juunil haarangu paljudes elukohtades, vahistades ja esitades süüdistuse kaheksale isikule, sealhulgas kahele politseinikule, kes arvatavasti olid teadlikud keerulisest võltsimisskeemist, mis aitas sadu ebaseaduslikke migrante, Prantsusmaa ametlike elamislubade saamisel.
Praegu peab Prantsusmaa president tegelema rusuvate küsitluste tulemusega, keset pikale veninud konflikti pensionireformide ja parempoolse rivaali Marine Le Peni toetuse suurenemise tõttu.
