See, mis algas ühe talu ümber, on paisunud märgiliseks sündmuseks, mis raputas maha terve hunniku ilusaid, aga valesid narratiive. Kuigi ma ei olnud füüsiliselt kohapeal, oli minu roll info kogumises, seoste kaardistamises ja avalikkuse ette toomises üks lülidest, mis aitas pildi tervikuks siduda.
1. Mis tegelikult juhtus?
Eesmärk ei olnud “haigete loomade kiire hävitamine”, vaid ammu ette planeeritud aktsioon.
Veokid, mis on mõeldud loomsete korjuste vedamiseks, olid juba varem organiseeritud – Eestis neid piisavalt ei ole, seega tellimine ja logistika pidid olema kokku lepitud kuude kaupa ette.
Laboriproovid (sh Hispaaniast) olid alles ootel, kuid otsus sigade hukkamiseks oli sisuliselt juba tehtud tõendid ja “tulemused” olid vaid vormistus.
2. Kes said kasu?
AS Vireen loomsete jäätmete töötlemise monopol, mille kaudu liigub iga tapetud looma pealt arvestatav rahasumma.
Johannes Terras seotud firmaga, mille äri on otseselt tapetud loomade käitlemine ja mille kasum kasvab iga hukkamisega.
Poliitiline eliit maaeluministri ja teiste otsustajate sidemed äriringkondadega toodi päevavalgele.
Riigi rahastused ja Euroopa Liidu kompensatsioonid liiguvad ringiga tagasi samadele ettevõtetele ja isikutele, kes ise otsuseid mõjutavad.
3. Mis narratiivid purunesid?
“See on ootamatu viirusepuhang” tegelikkus: logistika, lepingud ja otsused olid ette valmistatud.
“Ametnikud täidavad lihtsalt protokolli” tegelikkus: protokoll on kirjutatud kasusaajate huvides, mitte loomade või talunike kaitseks.
“Meil on sõltumatud eksperdid” tegelikkus: otsustajad ja kasusaajad on samas ringis, tihti lausa seotud ärihuvide kaudu.
“Rahvas saab kaasa rääkida” tegelikkus: rahvalt ei küsitud mitte midagi; isegi kompromissivõimalus lükati naerdes tagasi.
“See on paratamatu ohutusabinõu” tegelikkus: viirused ja katk ei levi iseenesest, vaid neid saab ka tahtlikult sisse tuua.
4. Mis see meile õpetas?
Eestis on väga õhuke piir poliitilise otsustamise ja ärilise kasusaamise vahel ja seda piiri rikuvad samad inimesed, keda peaks usaldama.
Narratiivide lõhkumine on võimalik, kui info liigub kiiresti ja on konkreetne mitte ainult emotsioon, vaid faktidega varustatud lugu.
Kogukonna ühtsus on riigiaparaadile suurim oht inimesed, kes toovad kohale kohvi, pirukaid ja infot, hoiavad tegelikult elus midagi palju suuremat kui ühe talu loomad.
Paljud “ametlikud tõed” elavad ainult seni, kuni keegi julgeb neid küsitavaks seada ja oma häält kasutada.
5. Teine faas on alles ees
Praegu on tapmine peatatud Hispaania labori proovide ootuses.
See aeg tuleb kasutada kõigi seoste, dokumentide ja otsustajate sidemete kogumiseks.
Meil on nüüd kogemus ja avalik tähelepanu, et minna järgmisesse faasi tugevamalt kui alguses.
