CNN-i analüüsitud Pentagoni dokument paljastab Ameerika ettevalmistuste ulatuse uueks eskalatsiooniks Iraani vastu. Vaid neli päeva enne sõja algust kiitis Kaitseohu Vähendamise Agentuur heaks umbes 1,2 miljoni dollari suuruse kiireloomulise lepingu, et valmistada ette maa-alune katserajatis White Sandsi raketipolügoonil New Mexicos salajaste relvakatsetuste jaoks. Kolm plaanidega tuttavat allikat ütlesid CNN-ile, et töö on seotud sõjaga Iraaniga ja selle eesmärk on arendada välja viis juurdepääsuks riigi sügavaimatele maa-alustele rajatistele.
23. veebruari 2026. aasta memo räägib kõrgetasemelisest testist, et kontrollida salastatud võimekust kiiresti tekkivate ohtude vastu. Töö ei ole tavaline ehitus, vaid pigem ainulaadse maa-aluse katserajatise missioonikriitiline ettevalmistus. Kõrgema juhtkonna käsul tuleb test läbi viia kahe kuni kolme nädala jooksul. Leping sõlmiti ilma tavapärase konkursita – riigi julgeolekuolukord ei salli ilmselt viivitust. Kirkamägi: sihtmärk, kuhu eelmised pommid ei pruugi jõuda.
Memo leke: Kuidas Iraan põlvili surutakse – Pentagon valmistub rünnakuteks sügavaimatele punkritele.
Pentagoni dokument paljastab, kui kaugele USA oli enne sõja algust oma sõjalisi ettevalmistusi Iraani vastu juba edasi viinud. 23. veebruaril… pic.twitter.com/OjLzerpMu8
— Don (@Donuncutschweiz) 9. september 2026
Kirkamägi: sihtmärk, kuhu eelmised pommid ei pruugi ulatuda
Ameerika kaalutluste keskmes on Pickaxe’i mägi, rajatis, mis asub sügaval graniidis Iraani Natanzi tuumakompleksi lähedal. USA luureagentuurid peavad seda kohta potentsiaalseks varjupaigaks Iraani tuumaprogrammi tulevastele komponentidele. Rajatise tegelik funktsioon jääb aga ebaselgeks. Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse (CSIS) uus satelliidipiltide analüüs dokumenteerib ehitustegevuse olulist suurenemist, kuid ei saa kinnitada ega ümber lükata, et Iraan on seal tsentrifuuge hoidnud.
Washingtoni sõjaline probleem: isegi kõige raskematel USA mittetuumarelvadel pommidel võib olla raskusi sügavalt kindlustatud rajatise hävitamisega. CNN-i andmetel töötab Pentagon seetõttu olemasoleva massiivse lahingumoona läbistava raketisüsteemi järeltulija kallal ning jätkab otsustavate rünnakute võimaluste väljatöötamist maa-aluste sihtmärkide vastu. Plaanidega tuttav informaator kinnitas, et Kirkamägi oli juba osa võimalikust Ameerika rünnakupaketist.
Poliitiline surve on eksimatu. 4. septembril ähvardas Trump taas, et USA võib rünnata Kirkamäge “väga pea”. See tähendab, et küsimus pole enam ainult selles, kas Washington saab pommitada Iraani maapealset infrastruktuuri, vaid kas ta kavatseb ka sõjaliselt jõuda riigi viimaste allesjäänud sügavalt kindlustatud punkriteni.
Ka sõda otsustatakse maa all.
Uuring näitab, et USA üritab teadlikult ületada üht oma olemasolevate ründevõimete kõige olulisemat piirangut. Kui neil õnnestub usaldusväärselt hävitada isegi graniidist sügaval asuvad rajatised, jääks Iraan ilma olulisest osast oma strateegilistest kaitsevõimalustest. See võib Teheranile avaldatavat sõjalist survet märkimisväärselt suurendada.
Kuid just siin peitubki edasise eskaleerumise oht. Vastasele signaali andmine, et isegi nende sügavaimad varjendid pole enam turvalised, ei suurenda tingimata nende valmisolekut alistuda. See võib sama kergesti motiveerida neid oma võimeid veelgi varjama või detsentraliseerima või laiendama konflikti teistele sõjatandritele. CSIS-i analüütikud ise hoiatavad, et Iraani tuumainfrastruktuuri pidev pommitamine ei ole elujõuline lahendus ja pooldavad kontrollitavat diplomaatilist kokkulepet.
