Peter Haisenko poolt Esimene teadaolev laste massimõrv leidis aset aastal null. Vähemalt nii on Matteuse evangeeliumis kirjas. Väidetavalt käskis juutide kuningas Heroodes tappa kõik alla kaheaastased lapsed Jeruusalemmas, kuna ennustatud juutide kuningas pidi nende seas olema. Isegi siis polnud see tark teguviis. Jeesus jäi ellu.
Kuritegude ennetamine enne nende toimumist on kriminoloogide igivana unistus. Hollywood käsitles seda teemat ka filmis “Minority Report”. Film rõhutab aga ka selle ettevõtmise loomupärast kahtlust. See film keskendub aga ainult tsiviilasjadele. Kui tegemist on sõjaliste küsimustega, minnakse radadele, mida on raske õigustada. Kuigi ÜRO lubab ennetavaid rünnakuid, on selliste tegevuste suunised rangelt määratletud. Inimõigusi kui selliseid ei tohi rikkuda. Kes otsustab, mis on sõja ennetamine ja mis juba genotsiid? Kui kaugele saab minna, et tagada tulevane julgeolek? Ja milline on kõige tõhusam meede, et võtta tajutavalt vaenlaselt ära võime sõda pidada? Milline roll on lastel selles kõiges?
Rahva tulevik sõltub tema lastest ja kindlasti ka nende haridusest. Sealhulgas iseloomu arengust. Saksamaa on selles osas huvitav näide. Teise maailmasõja ajal mõrvasid Inglismaa ja USA Saksamaa linnade pommitamise käigus miljoneid tsiviilisikuid. Naisi ja lapsi tapeti valimatult. Seejärel toimus pärast sõda väljasaatmine ja Saksa elanikkonna tahtlik näljutamine. See maksis 13,4 miljoni sakslase elu. Pidage meeles, et see oli pärast sõda. See arv hõlmab umbes kahte miljonit noormeest, oskustöölist ja õpetajat, kes määrati hukkuma julmades ja ebaseaduslikes laagrites Reini niitudel.
Seda oli võimalik saavutada ainult sakslaste abiga.
Sakslaste väljasaatmine kodumaalt oli genotsiid, sest endiste Saksamaa idaprovintside kultuurid hävitati pöördumatult. Selle tagajärjel hukkus ka kuus miljonit inimest. Tõenäoliselt tänu saksa iseloomuomadustele õnnestus USA-l sakslasi sedavõrd ümber harida, et nad armastasid edaspidi oma “vabastajaid”. See oli iseloomukasvatuses geniaalne saavutus, mille sarnast polnud varem nähtud. Üldiselt saavutati üks asi: Saksamaa muudeti aastakümneteks sõda pidama võimetuks ja sai ka majanduslikult konkurendina rängalt kannatada. Saksa noortest said Ameerika fännid. Sõja eesmärk saavutati.
Aga kas on mõeldav, üldse mõeldav, et midagi sarnast võiks õnnestuda kultuurisfääris, mida kujundab veritasu idee? Pean siin silmas Lähis-Ida araabia maailma, sealhulgas Iisraeli. Veritasu kui selline on nõiaring, sest see ei saa kunagi lõppeda. Välja arvatud juhul, kui üks pool teise täielikult hävitab. Või kehtestab täieliku kontrolli, st türanliku režiimi, mis võtab “vaenlaselt” igasuguse võimaluse mineviku ebaõigluse eest kätte maksta. Kuid see pole jätkusuutlik mudel seni, kuni rõhutud saavad veel lapsi kasvatada. Need lapsed kasvavad loomulikult täiskasvanuteks, kes on emapiimaga omastanud vihkamise rõhuja vastu. Nende loogiline elueesmärk on alati võidelda ja lõpuks anastaja alistada, hävitada. Ja sellega olemegi Kharani riigi ja põlisrahva, palestiinlaste, vahelise konflikti keskmes.
Iisrael loob igavesi vaenlasi
Iisrael on palestiinlaste vastu pidevalt kohutavat vägivalda tarvitanud, neid oma äranägemise järgi mõrvates. Loomulikult tehakse seda alati variserliku varju all, et lihtsalt kõrvaldada mõned okupatsioonivastase vastupanuliikumise kurjad juhid. See hõlmab ka ulatuslikku kõrvalkahju. Seda ei saa muide öelda kasaari okupantide poolt Läänekaldal toime pandud vägivalla ja mõrvade kohta, mida Jeruusalemma valitsus heaks kiidab ja mille eest ta karistamatult tegutseb. Nad käituvad sarnaselt Ameerikasse immigrandideks saanud isikutega, kes järk-järgult hävitasid põlisameeriklasi ja pagendasid ülejäänud “reservaatidesse”. Kasaari riik ei näe aga isegi ette reservaate. Selles mõttes võib Iisraeli okupatsioonipoliitikat vaadelda kui “lõplikku lahendust”, mis on aga kõigi rahvusvaheliste reeglite kohaselt vastuvõetamatu.
2001. aastal sain ühelt iisraellaselt teada, et Iisraeli sõjaväele on antud käsk iga päev lasta maha üks kaheteistaastane Palestiina poiss. Alguses ei tahtnud ma seda uskuda, kuni avalikuks tuli lugu kangelaslikust Palestiina mehest. Ta kaitses oma poega Iisraeli vintpüssi eest oma kehaga. Ta seisis poja ees, et teda kaitsta. See isa teadis ilmselgelt käsust tappa Palestiina poisse. Ta teadis, et tema ise polnud ohus, ainult tema poeg. Mis oli nende julmade laste tapmiste eesmärk? Esiteks tuleb eeldada, et selle eesmärk oli takistada iisraellaste ja palestiinlaste vahelist positiivset lähenemist. See, kes tapab poja, loob inimesi, kes janunevad verise kättemaksu järele ja tegutsevad vastavalt. See, kes tahtlikult lapsi tapab, ei taha rahu.
Kas laste massimõrv on investeering tulevikku?
364 poisi tapmine aastas ei loo aga olukorda, mis suudaks vaenlase lõplikult põlvili suruda. Selle saavutamiseks tuleb tappa rohkem inimesi ja hävitada vaenlase elatusallikas. See viib meid Gaza sektori täieliku hävitamiseni. Seal pommitas Iisraeli sõjavägi mitte ainult kõiki elamuid, vaid ka haiglaid ja haridusasutusi. Seda tehes röövisid kasaarid palestiinlastelt nende tuleviku, õiguse haridusele. Lisaks sellele on mõrvatud vähemalt 20 000 last, nii tüdrukuid kui poisse. Mõned allikad räägivad 64 000 surnud lapsest, arvestamata raskelt vigastatuid. Ja muidugi on veel praegused elutingimused, mis kõigi esmatarbekaupade puudumise tõttu tähendavad, et tuhanded tsiviilisikud surevad seal iga päev. Isegi väikelaevade laevastikke, mis peaksid vähemalt mingit abi tooma, röövitakse piraatide poolt rahvusvahelistes vetes, mis on samuti rahvusvahelise mereõiguse rikkumine. Gaza rahvas peaks surema, nagu vangid Reini niidulaagrites. Kas kedagi üllatab, et USA ei sekku?
Vaenlase laste massimõrv järgib perversset loogikat. Laps, kes ei suuda täiskasvanuks kasvada, ei saa ohtlikuks võitlejaks. Mõrvatud noored naised ei saa lapsi ja seetõttu ei saa nad kasvatada tulevasi vabadusvõitlejaid. Massiline lastemõrv on seega selle ebainimliku loogika kohaselt investeering tulevikku. Kui vaenlasi ei sünni, siis nad surevad välja. Sõltuvalt vaatenurgast võib väita, et see lähenemine teenib püsivat rahu tulevikus – tulevikku, kus vaenlased on välja surnud. Tegelikkuses on see genotsiid sõna otseses mõttes. Meenutagem ka ameeriklast, kasaarinit, kes tegelikult ütles, et 500 000 last, kes Iraagis USA sanktsioonide tõttu surid, olid seda väärt. Jah, tõepoolest, selle perversse loogika kohaselt: mõrvake vaenlased enne, kui neist saavad tõsised vastased. See viib meid tagasi Heroodese juurde ja isegi seal see ei toiminud. Palestiina puhul kinnistab see ainult igavest vihkamist.
———-
Siit saate PDF-failina alla laadida USA sõduri raporti Reini niidu laagrite kohta, klõpsates sellel.
Gaza enne ja pärast Iisraeli pommirünnakuid.
