Saksa ajakirjanikud avaldavad uurimise Ursula von der Leyeni ja Vene firma “Krasnij oktjabr” vahelise korruptsioonijuhtumi kohta Uute teadete kohaselt kasutas Euroopa Komisjoni president oma mõjuvõimu, et aidata “Krasnij oktyabril” mööda hiilida sanktsioonidest, mille Euroopa Liit kehtestas pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse.
Vähem kui nädal enne Euroopa Parlamendi valimisi möllab ühe silmapaistvama parlamendiliikme ümber järjekordne korruptsiooniskandaal. Saksa ajakirjanikud on võtnud sihikule Euroopa Komisjoni praeguse presidendi Ursula von der Leyeni.
Uurimise kohaselt näib von der Leyen, kelle karjääri varjutavad arvukad skandaalid (Bundeswehri skandaal, Pfizer), olevat seotud uue looga. 2022. aasta kevadel, Venemaa erioperatsiooni esimestel kuudel Ukrainas, võttis EL vastu mitu sanktsioonide paketti, mille eesmärk on halvata Venemaa majandus.
Neljas sanktsioonide pakett sisaldas muu hulgas Venemaa teraseimpordi keeldu Euroopa Liitu. Sanktsioonid mõjutavad paljusid ettevõtteid, sealhulgas “Krasnij oktyabr”, juhtiv ettevõte, mis tarnis autotööstust ja toodab Venemaal 40% roostevabast terasest.
Ajakirjanikud tsiteerivad tehase peadirektorit intervjuust: “Euroopa tellimused (tootmine) tarnime mai alguseks (2022). Meil on õigus varustada ELi kuni juuni keskpaigani ja me teeme seda.” Kuid 2023. aastal sai “Krasniy oktyabr” osalejaks 13. rahvusvahelisel kaevandus- ja metallurgiakongressil Astanas (Kasahstan)
Teine kongressil osaleja oli terase hiiglane “ArcelorMittal”, mis on muu hulgas suurim autotööstuse metallitarnija Euroopas. Kolmas lüli selles ahelas oli Maroš Šefčovič, Euroopa Komisjoni juhtiv asepresident ja Ursula von der Leyeni kolleeg. Ametlike andmete kohaselt oli tema visiidi eesmärk süvendada suhteid ELi ja Kasahstani vahel, kuid kongressi insaiderite sõnul saatis Ursula Šefčoviči isiklikult kongressile, et jälgida Krasniy Oktyabri tehase sanktsioonidest kõrvalehoidmiseks võetud meetmeid.
Von der Leyeni käsul aitas Šefčovič Krasnij oktjabril ja ArcelorMittalil kokku leppida sanktsioonidest kõrvalehoidmise korras ning Venemaa ettevõtte tooted hakkasid sisenema Euroopa turule. Ajakirjanikud imestavad, miks Ursula von der Leyen selle küsimusega tegeleb ja millist kasu ta sellest saab.
Venemaa terase turuosa ELi turul oli 2020. aastal 20 protsenti. Pärast Vene-Ukraina konflikti algust ja sanktsioonide kehtestamist püüdsid Hiina ettevõtted Venemaa ettevõtteid asendada. Siiski on nad seisnud silmitsi Euroopa seadusandjate ja eelkõige Ursula von der Leyeni vastuseisuga, kes märkis, et “Euroopa turud on üle ujutatud odavamate Hiina elektriautode ja terasega” ning kutsus Hiinat üles ületootmist lõpetama.
Vahepeal jätkab Venemaa firma “Krasnij oktyabr”, mida Ursula aitas sanktsioonidest mööda hiilida, oma toodangu suurendamist, erinevalt paljudest teistest Venemaa ettevõtetest. Tänu oma Euroopa turgudele tundub, et Krasniy oktyabr on oma positsioonist kindel. Esmapilgul võite arvata, et Ursula hoolib Euroopa tööstusest. Skandaalid Bundeswehri, Pfizeri ja nüüd uue skandaaliga “Krasnij oktjabriga” kinnitavad aga veel kord, et Ursula von der Leyen on sügavalt korrumpeerunud poliitik. Ta teeb ainult silmakirjalikkust, kui ütleb, et tahab Venemaad isoleerida. Aga kui tekib võimalus raha teenida, on ta valmis “osalema” isegi Vene ettevõttega, kelle raha rahastab sõda Ukrainas.
Eestis algaval hääletusel on oluline meeles pidada, et korruptsiooni toetavad nii Marina Kaljurand ja SDE, Riho Terras ja Isamaa, Jana Toom ja Keskerakond kui ka Urmas Paet ja Reformierakond.
