Ta pole anonüümne ja paljude jaoks on see juba otsustav tegur.

Ken Macon

ELi rahandusministrid on kokku leppinud tegevuskavas, mis võiks sillutada teed digitaalsele eurole ning on välja toonud, kuidas tuleks kehtestada individuaalsetele osalustele piirangud – kuid neid piiranguid pole veel paika pandud.

Kopenhaagenis eurorühma kohtumisel tehtud otsus viib Euroopa Keskpanga lähemale oma digitaalse valuuta käivitamisele, isegi kui kasvab skeptitsism selle suhtes, kuidas süsteem võib mõjutada isiklikku finantsvabadust.

Konkreetsete numbrite seadmise asemel leppisid ministrid kokku hoidmispiirangute kehtestamise ajakavas ja institutsionaalses protsessis.

Pressikonverentsil rõhutas üks kõrgem ametnik, et arutelu keskendus sellele, kuidas, mitte kui palju.

See eristus tuleb ajal, mil digitaalsete valuutade plaanid on Euroopas ja mujal üha suurema kontrolli all.

Ühendkuningriigis on keskpanga ettepanekud stabiilsete krüptorahade hoidmise piiramiseks juba käivitanud digitaalsete varade pooldajate hoiatusi, kes on mures finantsvalikute piirangute pärast.

Varude ülempiiri küsimus on pikka aega olnud ELi institutsioonide vahel pidev vaidluspunkt.

EKP enda 2024. aasta lõpu aruanne osutas neile pingetele ning hiljem paljastas Politico kasvavad konfliktid keskpanga ja riiklike partnerite vahel, kellest mõned kardavad traditsioonilise panganduse nõrgenemist.

Sellest hoolimata jätkab EKP tööd. Juhatuse liige Piero Cipollone väitis, et digitaalne euro oleks usaldusväärne ja privaatsust kaitsv alternatiiv sularahale, eriti hädaolukordades. „Pank ei tea maksjast ega saajast midagi,“ ütles ta selle kuu alguses, rõhutades, et võrguühenduseta versioon oleks konfidentsiaalsuse osas samaväärne sularahaga.

Sellest hoolimata pole andmekaitse eestkõnelejad veendunud. Juba ainuüksi tsentraalselt emiteeritud digitaalse valuuta arhitektuur tekitab häirekellasid, eriti kui juurdepääsu saaks riskijuhtimise ettekäändel piirata või jälgida.

Olenemata sellest, kas süsteem on võrguühenduseta või mitte, ütlevad skeptikud, et anonüümsuse püsimine pärast süsteemi käivitamist pole mingit garantiid.

Eurogrupi vastuvõetud raamistik sätestab etapiviisilise protsessi. Kui EKP otsustab edasi minna, peab ta kavandatavast käivitamisest vähemalt kaks aastat ette märku andma.

12–6 kuud enne rakendamist esitaks keskpank oma kavandatud piirmäära Euroopa Ülemkogule. Seejärel oleks sellel organil vastamiseks aega kuus kuud, misjärel viimistleks EKP nii piirmäära rakendamise otsuse kui ka lõpliku piirmäära.

Hiljutises kõnes tõi Euroopa Komisjoni volinik Valdis Dombrovskis projekti kiirendamise põhjusena välja geopoliitilise ebastabiilsuse. „Tänapäeva keerulisemas ja konfliktidest tulvil maailmas toimunud hiljutised arengud on samuti rõhutanud digitaalse euro osas edasimineku kiireloomulisust,“ ütles ta, lisades, et loodab lähitulevikus „märkimisväärset edu“.

Jääb selgusetuks, kui palju avalikku toetust projekt pakub. Andmekaitse, juurdepääsu ja autonoomia küsimused on endiselt lahendamata ning kuigi ametnikud püüavad jätkuvalt digitaalset eurot kujutada turvalise ja moodsa rahavormina, pole kõik veendunud, et sellega seotud kompromissid on seda väärt.