Martin Armstrong näeb praeguseid proteste ja rahutusi Euroopas kui kinnitust prognoosile, mille tema arvutisüsteem oli juba aastaid ette näidanud aastaks 2026. Prantsusmaa on vaid kõige nähtavam osa laiemast arengust, mis tema hinnangul levib Belgiasse, Itaaliasse, Saksamaale ja Albaaniasse. Armstrong hoiatab tõusvate energiahindade, kasvava sotsiaalse rahulolematuse, migratsiooni tõttu kasvavate pingete ja 2029. aasta “paanikatsükli” eest kodurahutuste tõttu. Halvimal juhul võib ohus olla ka Euroopa Liidu tulevik.
Artikli lähtepunkt on Prantsusmaalt pärit lugeja kirjeldus, kelle vend nägi oma äri hiljutiste rahutuste käigus täielikult rüüstatuna ja hävitatuna. Lugeja tuletab Armstrongile meelde, et ta oli aastaid varem ennustanud Euroopas 2026. aastaks tõsiseid kodurahutusi ning küsib, kas olukord eskaleerub novembrini.
Armstrongi vastus on selge: 2026 oli tõepoolest tema mudeli keskne sihtaasta laialdase sotsiaalse rahutuse jaoks Euroopas. Ja praegune laine pole veel läbi.
Kuigi vahepeal võib toimuda rahunemine, jäävad põhipinged alles. Armstrong arvab, et on võimalik, et rahutused jätkuvad novembrini.
Prantsusmaa on Armstrongi jaoks alles algus
Armstrong ei pea Prantsuse rahutusi üksikuks sündmuseks. Lugeja sõnul on protestid juba levinud Belgiasse, Itaaliasse, Saksamaale ja Albaaniasse.
Armstrongi jaoks sobitub see areng täpselt tema mudeli mustriga: elukalliduse tõus, kasvavad majanduslikud pinged ja kasvav umbusk valitsuste vastu vastavad geopoliitilistele pingetele ja üha kasvavale energiahindade koormusele.
Tema keskne väide on seega see, et rahutused ei ole lühiajaline reaktsioon, vaid osa pikaajalisest sotsiaalsest arengust.
Armstrong: Ränne suurendab veelgi survet Euroopale
Armstrong näeb migratsioonis veel üht riskitegurit.
Tema hinnangul destabiliseerib migratsiooniküsimus Euroopat veelgi. Ta väidab, et mõned sisse võetud migrandid ei tunne huvi assimilatsiooni vastu ning et sotsiaalsed pinged võivad seega veelgi kasvada.
Armstrongi jaoks tuleb see konflikt lisaks juba niigi pingelisele majandusolukorrale. Sotsiaalsete koormuste, tõusvate hindade ja sotsiaalse polariseerumise kombinatsioon võib Euroopas oluliselt suurendada poliitilist survet.
Tema mudeli järgi on energia endiselt tõusuturul
Armstrong on eriti kriitiline energiahindade arengu suhtes. Tema arvutisüsteem hoiatab jätkuvalt energia tõusuturu eest. Kütusekulude tõus on juba oluline osa sotsiaalsetest pingetest.
Armstrong läheb veelgi kaugemale: tema prognoosi kohaselt võib toornafta hind 2028. aastaks tõusta kuni 200 dollarini barreli kohta. Ta toob põhjuseks sõja ja jätkuva toetuse Ukrainale.
Tema arvates süvendavad lääne valitsused majanduskriisi, mille tagajärjed peavad lõpuks kandma nende enda rahvastik.
“Protestid ei vähenda elukallidust”
Armstrong seob sotsiaalse rahulolematuse selgelt Euroopa valitsuste Ukraina poliitikaga.
Suur osa protestidest on suunatud elukalliduse tõusu vastu. Kuid seni, kuni poliitiline juhtkond jääb oma varasema Ukraina poliitika juurde, usub Armstrong, et midagi fundamentaalset ei muutu.
Tema väide on selge: üksnes protestid ei vähendaks elukallidust, kui valitsused ei loobu Zelenskõi toetamisest.
Armstrong süüdistab poliitilisi jõude, keda ta nimetab neokonservatiivideks, üksnes oma geopoliitilise eesmärgi poole püüdlemises ja otsuste majanduslike tagajärgede eiramises omaenda elanikkonnale.
Tema sõnul kahjustaks see tõsiselt ülemaailmset majandust.
Kaks ohtlikku mudelit ründavad esimest korda korraga
Armstrongi analüüsi keskne aspekt peitub siiski sügavamas. Ta selgitab, et esimest korda näeb tema arvutisüsteem kahte suurt mudelit, mis kõiguvad samaaegselt samas suunas:
Kodune rahutus – kodune rahutus – ja rahvusvaheline sõda – rahvusvaheline sõda.
Just see kattuvus teeb talle muret. Armstrong rõhutab, et ta pole kunagi varem näinud kahe mudeli samaaegset joondumist. Tema jaoks on see hoiatusmärk, et sise- ja geopoliitilised kriisid ühinevad üha enam.
See võib samal ajal panna Euroopat silmitsi sisemiste sotsiaalsete pingete ja süveneva rahvusvahelise konfliktiolukorraga.
2029: Armstrongi mudel näitab “paanikatsüklit”
Tema prognoos aastaks 2029 on veelgi tõsisem. Tema tsiviilrahutuste mudel näitab seal nn “paanikatsüklit“.
Armstrongi jaoks viitab see termin eriti kõrge volatiilsuse ja järskude muutuste faasile. Sotsiaalse rahutuse osas tähendab see, et olemasolevad poliitilised ja sotsiaalsed pinged võivad märkimisväärselt süveneda.
Tagajärjed võivad ulatuda palju kaugemale meeleavaldustest ja rahutustest. Armstrong arvab isegi, et on võimalik, et Euroopa Liit ei saaks enam praegusel kujul eksisteerida selle surve all.
Separatistlikud liikumised võiksid muutuda tugevamaks
Kasvava sotsiaalse rahutuse tõttu ootab Armstrong samal ajal suuremat survet separatistlikelt liikumistelt.
Kui valitsused kaotavad oma rahva usalduse ja majanduslikud ning poliitilised pinged kasvavad, võivad piirkonnad ja rahvastikurühmad üha enam kahtluse alla seada olemasolevat poliitilist korda.
Seetõttu seob Armstrong selgelt oodatava kodurahutuste kasvu võimaliku separatistlike liikumiste kasvuga Euroopas.
See tähendaks, et kriis ei mõjutaks enam ainult üksikuid valitsusi, vaid ka Euroopa territoriaalset ja institutsionaalset struktuuri.
Armstrong: Poliitika ei kuula enam rahvast
Armstrongi jaoks on selle arengu peamine põhjus poliitilise juhtkonna käitumine. Ta süüdistab poliitikuid selles, et nad lihtsalt ei võta enam tõsiselt inimesi, keda nad peaksid esindama.
Poliitiline klass usub, et rahvas ei suuda mõista võimulolijate pikaajalisi eesmärke ja ideid. See ignoreerib muresid ja proteste, selle asemel et tegeleda nende aluseks olevate põhjustega.
Armstrongi arvates süvendab just see käitumine poliitilist võõrandumist.
“See pole minu arvamus – see on andmed”
Armstrong peab väga oluliseks seda, et tema prognoose ei mõisteta isikliku poliitilise hinnanguna. Ta ütleb selgesõnaliselt, et ennustused pärinevad tema arvutisüsteemist ja põhinevad ajaloolistel andmetel.
Tema enda väidete kohaselt on tema süsteemil üks maailma suurimaid ajalooliste sündmuste andmebaase. Sisepoliitilised ja rahvusvahelised arengud on eraldi dokumenteeritud.
Nendest andmestitest kujunevad välja kaks sõltumatut mudelit – üks sisemiste sotsiaalsete arengute jaoks ja teine rahvusvaheliste sündmuste jaoks.
Seetõttu hoiatab Armstrong, et mitte võrrelda oma prognoose teiste poliitiliste hinnangutega ainult isikliku arvamusena.
Tema avaldus on: “See ei ole minu isiklik arvamus. See on arvuti, mis põhineb ajaloolistel andmetel. See on andmed.”
Armstrongi sõnul on Euroopa alles alguses
Armstrongi väljavaade on vastavalt sünge. 2026. aasta oli keskne aasta, mil tema mudel oli kaua tähistanud ulatuslikku sotsiaalset rahutust Euroopas. Seega pole praegused sündmused talle üllatuseks.
Aga 2026 ei ole lõpp-punkt.
Tõusvad energiahinnad, kõrge elukallidus, jätkuvad geopoliitilised konfliktid, rändest tingitud sotsiaalsed pinged ja poliitiline juhtkond, mis Armstrongi sõnul kuulab üha vähem oma elanikkonda, võivad kriisi veelgi süvendada.
Tema hoiatus aasta 2029 kohta on eriti otsustav.
Kui tema mudel taas kinnitust leiab, võivad tänased protestid olla vaid eelkäijaks palju suuremale poliitilisele ja sotsiaalsele vapustusele – kasvavate separatistlike liikumiste ja Euroopa Liiduga, mille jätkumist Armstrong otseselt kahtluse alla seikas.
