Armeenia Mägi-Karabahhi enklaavis on sel nädalal esile kerkinud šokeerivad stseenid pärast seda, kui eelmisel nädalal Aserbaidžaani sõjaline pealetung, mis oli suunatud lahkulöönud piirkonnale, tappis vähemalt 200 ja sai haavata.
Kümnete tuhandete etniliste armeenlaste väljaränne on käimas nende 2000-aastaselt iidselt kodumaalt Artsahhist, mis on tänapäeval eksisteerinud rahvusvaheliselt tunnustatud Aserbaidžaani piirides.
Mõned vaatlejad on teatanud, et see tähistab Artsaki vabariigi lõplikku lõppu, kuna Armeenia piiride suunas on täheldatud pikki autode rivisid, kuna kardetakse, et Aseri väed viivad läbi etnilist puhastuskampaaniat.
Armeenia välisministeerium teatas, et teisipäevaks on Mägi-Karabahhist Armeeniasse põgenenud vähemalt 13 500 inimest.
Seda arvu muudeti hiljem vähemalt 19 000-ni ja oodata on palju rohkem, kuna liiklus on suletud miilide pikkuselt Armeenia piiri suunas.
Põgenevate tsiviilisikute olukorda muudab veelgi hullemaks see, et massilise väljarände autosid tankivas bensiinijaamas võis toimuda terroripomm või muidu kohutav õnnetus:
Kui paljud teised üritasid esmaspäeva õhtul enklaavist põgeneda, toimus võimas plahvatus Stepanakerti lähedal asuvas bensiinijaamas, kus inimesed olid püüdnud enne Armeeniasse sõitmist kütust hankida.
Plahvatuses sai surma vähemalt 20 ja haavata 290 inimest, teatas Armeenia riiklik uudisteagentuur Armenpress. Haavatud viidi nelja haiglasse üle Mägi-Karabahhi, üks neist oli Venemaa rahuvalvemissiooni kliinik.
Artsakhi ametnik on selgitanud, et etnilised armeenlased keelduvad Aserbaidžaani territooriumile sisenemast: “Meie inimesed ei taha elada Aserbaidžaani osana. Üheksakümmend üheksa koma üheksa protsenti eelistavad lahkuda meie ajaloolistest maadest,” ütles ametnik Reutersile.
Washington on nõudnud vaoshoitust seoses süüdistustega, et Aserbaidžaan korraldab genotsiidi:
USA Rahvusvahelise Arenguagentuuri (USAID) juht Samantha Power kutsus Armeenia pealinnas Jerevanis Aserbaidžaani üles “säilitama relvarahu ja astuma konkreetseid samme Mägi-Karabahhi tsiviilisikute õiguste kaitsmiseks”.
Power, kes varem andis Armeenia peaministrile Nikol Pašinjanile üle USA presidendi Joe Bideni toetuskirja, ütles, et Aserbaidžaani jõu kasutamine on vastuvõetamatu ja Washington otsib sobivat vastust.
Ta kutsus Aserbaidžaani presidenti Ilham Alijevit täitma oma lubadust kaitsta etniliste armeenlaste õigusi, avada täielikult uuesti Lachini koridor, mis ühendab piirkonda Armeeniaga ning lubada kohale abisaadetised ja rahvusvaheline jälgimismissioon.
Armeenlaste jaoks on aga nii Washingtoni kui Moskva palved ja tegevusetus põhjustanud pettumust ja viha.
Pärast seda on ilmunud (kinnitamata) videod, mis näitavad, kuidas Aserbaidžaani väed rüüstavad või tulistavad etniliste armeenlaste kodudesse…
Kohalikud ametnikud on hoiatanud, et aserite relvastatud pealetungi ajal ei kavatse ükski etniline armeenlaste perekond jääda Mägi-Karabahhi, kus asuvad kümned iidsed kristlikud kloostrid ja kirikud.
Venemaa on vahepeal teinud harvaesineva avalduse, milles taunib peaminister Nikol Pašinjani juhitavat Armeenia valitsust, kes ei järginud kokkuleppeid, mis aitasid kaasa selle katastroofi…
Vahepeal on selgunud, et Aserbaidžaan on valmis vaidlusaluse territooriumi jõuga taasühendama. Need Karabahhi armeenlased, kes jäävad, peavad vastu võtma Aserbaidžaani kodakondsuse või muidu lahkuma, selgus Bakuu avaldustest.
Carnegie Rahvusvahelise Rahu Sihtasutuse Venemaa ja Euraasia programmi vanemteadur Anna Ohanyan selgitas CNN-ile, et “kui armeenlaste kogukond ei lahku, aga ei võta ka Aserbaidžaani passe, oleks see põhimõtteliselt enesetapp.”
