Avaleht Arvamus Kui suurel osal eestimaalastel on selline arvamus, et meie...

Kui suurel osal eestimaalastel on selline arvamus, et meie riigis on paha politseiriigi maine?

Soovitan vaadata ja kuulata Weebiraadio „Lihtsalt&Keerutamata 8 saadet- Politseiriik ja jälgimisühiskond.

Suur kummardus kõigile, kes tõid arutamiseks välja olulised märksõnad nagu Koronapandeemia, homopropaganda, tavalised inimesed ei tajugi, et neid jälgitakse jne.

Enne kui asun eelduse, väite ja tõestuse juurde. Vaatame , mis asi see politseiriik üldse on. Eesti Entsüklopeedia (EE 2006) järgi: politseiriik, riik, kus elu korraldamisel ei tunnustata inimeste isiklikke õigusi, kus pole tagatisi politsei ega muude ametkondade omavoli vastu, riigiaparaat on tsentraliseeritud ja bürokraatlik ning inimeste eraelu on üksikasjaliselt reglementeeritud.

Võtame siis matemaatika oma eelduse, väite ja tõestusega appi.

  • Eeldus.Enamus eestimaalastest on kindasti arvamusel, et meil on EE järgi politseiriik ja oleme ka kõige suurema jälgimise all, sest meie riigikogu valimised toimuvad samuti e-valimiste abil.
  • Väide. Eeldus tundub olevat täitsa õige, aga väike osa, arvab , et niikaua kuni inimene on eksisteerinud, nii kaua on ka politseinikud olnud. Vanas –Roomas nimetati politseid –tsentuurioks, Nõuka ajal miilitsaks jne. Küsige endalt ka nii, hiljuti olid olümpiamängud Pariisis ja seal turvasid nii õudsat avatseremooniat üldkokkuvõttes 50 tuhat politseinikku ja 18 tuhat sõjaväelast. Kas seal ei olnud politseiriigi tunnuseid? Mida kartis demokraatlik riik?
  • Tõestus.   Läheme koos nõuka aega. Käisin V klassis. Ühel talvisel, külmal päeval tegime kamraadiga koolist “poppi” ja sõitsime Jõhvi raudteejaama. Soojendasime ennast jaamas radiaatorite juures. Meie juurde tuli üks erariides mees ja ütles: “ Seal on ühe hoiukapi uks lahti ja seal on üks huvitav asi sees, võiksite vaadata , mis seal on.” Ja läks minema. Meil tekkis huvi ja mõne aja pärast läksimegi vaatama. Tegime hoiukapi ukse lahti ja signalisatsioon hakkas tööle. Miilits võttis meid kinni ja viis oma ruumi seletuskirju kirjutama, et miks me tahtsime asju varastada.Kirjutasime nii nagu oli, et üks mees tuli ja soovitas hoiukappi vaadata jne. Need seletused ei kõlvanud, rebiti katki ja lasti uuest kirjutada. Kui olime seal juba tund aega kirjutanud, tuli see sama mees sealt uksest sisse, kes meid soovitas hoiukappi vaadata… Me hüppasime püsti, rabasime mehest kinni ja hõikasime miilitsale” Siin on see mees kes soovitas hoiukappi vaadata. Meid lasti siis vabaks ja järgmine päev kutsus Oru kooli direktor meid  kabineti ja ütles: “Nüüd on teil siis varga silt küljes. Teate küll, et meil toimib plaanimajandus. Nii ka miilitsas.”. Peale seda tekkis koheselt tunne, et tuleb igasugused tühjade sõnade loopimine “metsa visata” ja minna spordisaali ning hakata treenima “füüsiliste noomituste” esitamiseks. Tänu nõuka politseiriigi sellisele tegevusele ja plakatitele, sai sageli  neid “füüsilis noomitusi” nooruses kasutada. Eriti vajalik oli see nõuka kroonus -roodus, kui olin seal ainuke eestlane. Vaadeke korraks veel seda peapilti, see on üheaegselt õppe, kui ka soovituslik materjal. Tollal ei olnud ju internetti, aga Viru Hotellis seinad ikka kuulasid pealt.
  • Järeldus on lihne. Politsei ja jälgimissüsteem oli, on ja jääb. Lihtsalt peab aru saama, et lihtsad politseinikud annavad vande ja nad täidavad ülemuste käskusid. Aga kust saavad politseiülemused käskusid? Riigikogu saalis annavad valitsuse liikmed ka vande, aga kas nad täidavad seda vannet hiljem ka vääriliselt? Nüüd on siis varsti tulemas arstide eksimuste uurimisseadus. Mõelge nüüd ise, kui südamekirurg peab avama rinnakorvi, aga kliendil/patsiendil on seal tätoveering. Ta rikub selle tätoveeringu ning peab selle siis hiljem taastama ? Või kirurg peab siis südameni jõudma päraku kaudu?  Raskete küsimustega võitlemisel peame rahunema ja selleks sobib väga hea ja hingeline politseifilm, mis tehti USA-s 1972 aastal,  “ Uued Tsentuuriod”

 

inglise keeles

vene keeles

Peame ikkagi toetuma oma Mõistusele ja Tarkusele. Ühiselt  peame  kindasti eirama e-valimisi ning valima ainult paberil.  Sellega tõestame iseendalegi, et oleme veel elus. See on kodaniku esimene väärikas tegu

Andres Saukas                                                     02.11.2024

KOMMENTAARID PUUDUVAD

Exit mobile version