Esimest korda kõne saades Kehtna valla elanikult, sain pehmelt öeldes šoki ja see, mis räägiti kõlas pigem utoopia, kui tõena.
Nimelt olla kohalike elanike sõnade kohaselt 5.09.25 ööst alates toimunud aktiivne lägavedu Frank Kutteri farmist ja see veeti otse sealkandis asuvatele põldudele.
Kuna olukord tundus uskumatu, siis loomulikult palusin ühte inimest, et ta läheks ja jäädvustaks videole ja piltidele selle, mida väideti. Vedajaks olid Baltic Agro veokid.
Kui sain pildid ning ka põllumassiivide numbrid, kuhu läga veeti ning maha laotati, tuvastasin, et põldude omanikuks läbi erinevate ettevõtete on Jaanus Kaljula.
Kuna endiselt tundus tegevus võimatuna, et Kaljula, kes ise on ka nt Kehtna Jahindusklubi juhatuse liige, lubaks teadlikult katkusigala läga oma põldudele vedada, tegin talle ka kõne.
Esimeses kõnes ei osanud ma ehk veel väga õigesti ennast detailitäpsusega väljendada ja mees väitis, et pole tema põllud, kuid ta teadvat, et PTA olla andnud lägaveoks põldudele eriloa.
Hiljem kontrollisin PRIA kaarti ja ikkagi oli seal mehele kuuluvate ettevõtete nimed samade põllunumbrite juures.
Tegin uue kõne ja sel korral mees ei salanud, kuigi vingerdas vastamisel kuupäevadega. Kõnede salvestused on kommentaarides ja saate ise kuulata.
Läga veeti terve laupäeva (6.09.25) kuni tegelikult tänaseni.
Hetkel ei saa väita, et kogu sõnnik pärineks Frank Kutterist, kuid kahtlus on.
Proovisin hommikul telefonis tabada Olev Kaldat PTA-st ja ei õnnestunud. Kirjutasin kiiresti siis teabenõude eriloa dokumendi saamise osas meilile.
Pärastlõunal helistas Kalda tagasi ja nüüd kuulsin sootuks kummalisemat infot.
Lühidalt öeldes ei olnud mees kursis, et oleks antud erilubasid, kuid väitis, et kuskil olla antud suunised läga viirusvabaks töötlemisel ning üks võimalus olla kasutada seebikivilahust.
Rohkem Kalda konkreetse juhtumi kohta ei teadvat ja ütles, et selle ja muude lubade eest vastutavat regiooni vastav ametnik.
Kui üritasin ikkagi uurida, kas see seebikivi koos katkulägaga põldudele on ohutu, siis väitis, et on, kui kontsentratsioon õige jne. See, kes, kas ja kuidas kontrollib selle kõige õigsust, jäigi vastuseta.
Suhtlesin selle seebikivi osas veel ka teiste põllumeestega ning spetsialistidega ning ei Keskkonnaameti põhja büroojuht ei teadnud toimuvast midagi ega ka teised ei arvanud, et seebikivi selliselt läga sisse panek ja põllule laotamine hiljem oleks reaalses elus õigesti tehtav.
Samuti ei meenu mulle, et kusagil oleks avalikkusele räägitud seebikiviga viirusetapmise võimalusest, kuigi läga teemal oli küsimusi nii mõnelgi korral, et kuhu see pannakse.
Täna on siis ilmselt vastus, et PTA eriloaga põllule koos seebikiviga.
Uurisin veidi ka seebikivi kohta ja mitte kusagilt ei saanud infot, et see oleks tavapärane ja soovituslik viis viiruse tapmiseks ning arvestades seebikivi ohtlikkust, siis on ta ka äärmiselt keskkonnaohtlik ehk tapab kõik elava, sh putukad.mutukad ja rohelise ning kihutab otse teed meie põhjavette.
Sin pigem teada, et seda teha pole soovitav ning isegi kui tehakse, siis peavad olema maandatud absoluutselt kõik riskid, hiljem peab võtma pidevalt sõltumatuid proove, tegema analüüse jne.
Lisaks arvestades sõnnikumahutite suurust, mis on Kutteris nt 2 x 5000 tonni, Nurmes nt 2 x 7000 tonni, siis selle seebikivi kogus on juba üsna suur.
Tuvastasime ka selle, et kuigi farmi väravatel on endiselt taudiohtu kajastavad sildid, siis sisenemisel ja väljumisel puuduvad igasugused desovannid ja desotamist ei toimu.
Metsatehnikat kästi hakata desotama, kuid läga viimine otse põldudele, sh. autode peatumine ka lähedal asuva viljahoidla juures on normaalne ja metsas seenel käimiseks tuleks piltlikult öeldes ennast Virkoniga üle valada.
Mind väga huvitab, mida selle kõige peale ütleb Keskkonnaamet, kui vastab tõele, et PTA ongi väljastanud mingi eriloa katkuläga põldudele veoks.
Lisaks ei tasu unustada, et, kui kogu elavat põldudel hävitada ei õnnestu, siis on tänaseks teada olevad põllud, kuhu sõnnik laotatud on Kehtna, Keava ja Valtu jahipiirkonnas.
Siiani seal teadaolevalt katkusigu metsas polnud, kuid sellisel juhul pole kahtlustki, millist teed pidi sead metsas nakatuvad.
Keskkonnaametil pole sellest enam muidugi sooja ega külma, sest käsk 19 800 metssea tapmiseks on antud sõltumata sellest, kas metsas on katk või mitte.
Sealse piirkonna elanikud peaksid küll hetkel tagajalgadele tõusma ja pingsalt vastuseid küsima juhul, kui seebikivi on laotatud koos lägaga põldudele ning imbub kenasti nende joogivette!
Nüüd jääme ootama veel uudist, et sealaipu hakatakse ikkagi kopaga lömastama ja matma meie loodusesse ning oleme taas päevakese kirja saanud!
KES VASTUTAB SELLE JAMA EEST???
-Kristi Metsa, Eestimaa Loomakaitse Liit
